Uudistepäeva kokkuvõte 28. septembril: Kaljulaiul hääled koos, Euroopa Komisjon võitleb leketega ja etnokulbid otsivad tänavusi omanikke ({{commentsTotal}})

Siin on valik uudiseid, mis on tänast päeva kujundanud!

Riigikogus on hääled Kaljulaiu äravalimiseks koos

Eile võimalikuks presidendikandidaadiks nimetatud Kersti Kaljulaid käis täna kohtumas riigikogu fraktsioonidega.

Enamik parlamendifraktsioonidest teatasid, et toetavad konsensuslikult Kaljulaiu kandidatuuri. Seejuures lubasid koalitsioonisaadikud Kaljulaiule anda ka kandidatuuri ülesseadmiseks vajalikud toetusallkirjad. Ülesseadmiseks vajalikke toetusallkirju tuleb üle 68, kinnitasid fraktsioonide juhid.

Keskfraktsiooni esimees Kadri Simson märkis, et kuigi Kaljulaid ei esinda otseselt Keskerakonna maailmavaated, võib Kaljulaid siiski arvestada fraktsiooni 20 poolthäälega. Ka Vabaerakonna fraktsiooni esimees Andres Herkel avaldas Kaljulaiule toetust.

Vaid EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ei soovinud veel hääli ära lubada, kuid lisas, et nemad Kaljulaiu kandidatuuri parlamendi vanematekogus vetostama ei hakka.


ETV VARASALV: täismahus intervjuu Kersti Kaljulaiuga

Küsimus "Kes on Kersti Kaljulaid?" on paljude eestlaste huulil nüüd, mil tõenäoliselt on tegemist Eesti järgmise presidendiga. Toome teieni ETV saate "Kahekõne" pooletunnise intervjuu, millest on võimalik aimu saada, mida Kersti Kaljulaid mõtleb ja kuidas neid mõtteid väljendab.

 


Hansson: turg lõpetab ärimudeleid, mis põhinevad odaval tööjõul

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul on Eesti majanduses suurenenud tööjõupõhiste tegevusalade osakaal, mida ilmestab ka viimaste aastate palgatõus. See tähendab, et turg sunnib üha jõulisemalt lõpetama ärimudeleid, mis põhinevad odavamal tööjõul.

"Kuna samal ajal kahaneb ka meie tööealine elanikkond, siis koos võetuna tähendab see, et palkade kasvu surve jääb lähiajal püsima. Sellises keskkonnas ei saa pikalt kesta ärimudelid, mis põhinevad odaval tööjõul – need sunnitakse aegamisi turult välja. Juba praegu on näha, et mida madalam on tegevusvaldkonna palk, seda keerulisem on ettevõtetel töötajaid leida,“ rääkis Ardo Hansson kolmapäeval konverentsil Äriplaan 2017.

Hansson lisas, et samal ajal ei saa välistada võimalust, et ettevõtted on turu survel ja liiga optimistlike ootuste põhjal tõstnud töötasud tasemele, mis võib ühel hetkel anda tagasilöögi.

Eksportivate ettevõtete hinnangud oma konkurentsivõimele on viimastel aastatel ühes tööjõukulude kasvuga halvenenud, kuid sel aastal on näha olnud väikest paranemist.

Esimesel poolaastal suurenes ka ettevõtete investeerimisaktiivsus, mis annab lootust, et majanduskasv võiks elavneda.

 

Kõigi ebamugavustega: praamikassad alustavad soojakutest

1. oktoober ehk saartevahelise praamiliikluse lepingu ülevõtmine Saaremaa Laevakompaniilt paneb nii klientide kui TS Laevade närvid proovile. Üleminek on seda keerulisem, et TS Laevad peab esimesed kaks nädalat korraldama kassade tööd soojakutest, enne kui püsiruumid sisustatud saavad.

Soojakudki tuleb püstitada loetud tundide jooksul - pärast viimast südaöist "Leedo praami" ja enne esimest varahommikust "Padari praami".

Ajutine töökorraldus tähendab seda, et tõkkepuud sadamates veel ei tööta, autode vahel ringi kõndivad sadamatöötajad kontrollivad pileteid käsitsi, abiks pihuarvuti, ning suunavad sõidukeid õigetele radadele. Et olukord sujuvam oleks, on TS Laevad võtnud appi hulga ajutisi abilisi, ent siiski tuleks esimestel nädalatel varuda sadamaprotseduurideks tavapärasest kauem aega.

 

Euroopa Komisjoni lekitamisevastane strateegia lekkis meediasse

Väljaanne EurActiv teatas, et Euroopa Komisjon algatab reedel andmelekete vastase strateegia, mille eesmärk on ennetada oluliste poliitiliste dokumentide enneaegset meediasse lekkimist.

Lekitamine on olnud Jean-Claude Junckeri juhitud Euroopa Komisjoni üks tähtsamaid probleeme, mille tõttu on mitmeid olulisi protsesse tabanud suured tagasilöögid.

Samas on Euroopa Liidu ametnikke esindavad ametiühingud komisjoni plaane juba kritiseerinud ja väitnud, et uus strateegia mõjutaks negatiivselt tööõhkkonda ning tooks kaasa „moraalse ahistamise“.


Hollandi juhitud uurimisrühm: Malaisia reisilennukit tulistanud raketisüsteem toodi kohale Venemaalt

Hollandi poolt juhitud rahvusvaheline kriminaaljuurdluse uurimisrühm (JIT) tutvustas täna esialgset raportit 2014. aasta juulis aset leidnud MH17 juhtumi kohta.

Peamised järeldused, milleni uurimisrühm jõudis, on järgmised:

Malaisia reisilennuki alla tulistanud raketisüsteem Buk toodi Ida-Ukrainasse Venemaa territooriumilt.

9M83 seeria BUK õhutõrjerakett tulistati välja Kremli-meelsete jõudude käes olnud Pervomaiske külast Donetski oblastis.

Pärast ühe raketi tulistamist viidi nimetatud raketisüsteem Venemaale tagasi.

Varasemast ohutusameti raportist erineb tänane raport selle poolest, et selle materjale saab vajadusel kasutada ka kohtus.

 

Algas Eesti etnomuusika auhindade hääletus

Eesti pärimusmuusika keskus jagab ka tänavu koostöös Raadio 2-e ja ETV2-ga Viljandis etnomuusika auhindu.

Etnokulbiks ristitud auhindu antakse välja seitsmes kategoorias. Võitjad selguvad folk.ee kodulehel toimuva avaliku hääletuse teel, mis kestab kuni 5. oktoobrini.

Etnokulbid antakse üle Pärimusmuusika Lõikuspeol 7. oktoobril pärimusmuusika aida suures saalis.


Pood annab Mart Kadastiku elulooraamatuga kaasa kogumiku Jaak Kalju tekstidega

Apollo raamatupoed annavad ajakirjaniku ja seltskonnaaktivisti Juku-Kalle Raidi eestvedamisel trükitud Mart Kadastiku 1980. aastatel Jaak Kalju nime all kirjutatud tekstidest koosnevat teost "Paradokside puntras" tasuta kaasa Kadastiku värskelt ilmunud elulooraamatule.

"Kõik Apollost Kadastiku raamatu ostvad inimesed saavad selle. Ning kui Kadastiku enda raamat peaks väga hästi müüma, siis eks ma trükin oma raamatut jälle juurde, et kõigile jaguks," ütles Raid ERR-ile.

Äsja müügile tulnud Postimehe kunagine peatoimetaja ja AS Eesti Meedia endine juht Kadastik kirjeldab raamatus "Nüüd ma siis kirjutan" Eesti suurima meediaorganisatsiooni ülesehitamist, kuid Raid on teatanud, et kuna Kadastik ei pööra Kadastik raamatus "Nüüd ma siis kirjutan" piisavalt tähelepanu oma tegevusele 1980. aastatel, annab ta artiklikogumiku välja ajaloolise tõe huvides.

Raid rääkid, et idee "Paradokside puntras" väljaandmiseks tuli temalt ning raha küsis ta selleks Eesti Meedia omanikult Margus Linnamäelt. Postimees on Eesti Meedia kontserni osa. Linnamäe firmal UP Invest OÜ on osalus ka raamatuäriga tegelevas Apollo Holding OÜ-s.

Toimetaja: Allan Rajavee



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: