Peskov MH17 raporti kohta: kui mingi rakett tulistati, siis kuskilt mujalt ({{commentsTotal}})

{{1475070424000 | amCalendar}}
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Kreml kritiseeris täna Hollandi poolt juhitud rahvusvaheline kriminaaljuurdluse uurimisrühma (JIT) raportit MH17 juhtumi kohta ning väitis, et see on poliitiliselt kallutatud ja sisaldab vaid spekulatsioone.

"Venemaa on pettunud, et Boeingi katastroofi puudutavat juurdlust ümbritsev olukord ei muutu," ütles Vene välisministeeriumi Maria Zahharova BNS-i teatel. "Lõppjäreldused ... kinnitavad, et juurdlus on kallutatud ja poliitiliselt motiveeritud."

Venemaa radarite andmed näitavad kindlalt, et raketti, mis oletatavasti Malaisia reisilennuki lend MH17 Ida-Ukraina kohal alla tõi, ei tulistatud Donbassi separatistide alalt, ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov enne raporti avaldamist.

"Selle juhtumi puhul on tähtis teha järeldusi värskeima avaldatud informatsiooni põhjal, ning esmased andmed radaritelt, mis tuvastavad iga õhuobjekti, mis võib startida või olla võitlejate kontrollitava territooriumi kohal õhuruumis," lausus Peskov.

"Andmed on kindlad ega maini mingit raketti. Kui mingi rakett oli, võidi see tulistada üksnes mõnelt teiselt territooriumilt. Ma ei ütle, missugune territoorium see täpselt olla võis. See on spetsialistide töö," ütles Peskov ja lisas, et "see ei ole hüpotees, vaid esmasel radariinfol põhinevad kindlad andmed".

"Venemaa nõuab selle tragöödia erapooletut ja igakülgset uurimist," rõhutas ta ja lisas, et Venemaa edastas kõik andmed, mis riigil juhtunust on.

"Me oleme alati kahetsusega öelnud, et mitte iga riik ei ole niisugust kogust informatsiooni edasi andnud; teatud riigid ei ole oma radariandmeid veel esitanud," sõnas Peskov.

Vene riigiduuma saadik Leonid Slutski nimetas raporti sisu "äärmiselt poliitiliseks", vahendas BBC.

"See on loomulikult provokatiivne samm. Sellel pole midagi pistmist nii paljude inimeste elu nõudnud tragöödia uurimisega. Need järeldused on tehtud ainult ühe eesmärgiga - veelgi rohkem marginaliseerida Venemaad globaalses poliitika- ja inforuumis," sõnas ta.

DNR tõrjub väidet MH17 allatulistamisest

Donetski isehakanud "rahvavabariigi" komandör Eduard Bassurin tõrjus kolmapäeval avaldatud raporti järeldust, et Ida-Ukraina kohal 2014. aastal toimunud lennukihuku põhjustas separatistide alalt tulistatud Vene rakett.

"Donetski rahvavabariigi üksused ei saanud lennukit tulistada BUK raketisüsteemiga, sest meil pole selliseid relvi," lausus Bassurin AFP-le.

Venemaa on oma seotust juhtunuga korduvalt eitanud

Venemaa on korduvalt lükanud tagasi Ukraina, lääneriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide süüdistused, et Malaisia reisilennuk tulistati alla Kremli-meelsete jõudude poolt ja Venemaalt pärit raketisüsteemiga.

Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud Malaysia Airlinesi lennuk tulistati Donetski oblastis alla 2014. aasta 17. juulil. Kõik Boeing 777-200ER pardal olnud 298 inimest hukkusid. Nende seas oli kõige rohkem Hollandi kodanikke - 196 inimest. Seetõttu juhib ka rahvusvahelisi uurimisrühmi Holland.

Kohe pärast juhtunut jõuti veendumusele, et reisilennukit tulistati, samas süüdlase osas on seisukohad radikaalselt erinevad. Ühe võimaluse eriarvamusteks annab ka asjaolu, et Buk-raketisüsteeme on nii Venemaa kui ka Ukraina relvastuses. Samuti raskendas rahvusvahelist uurimist see, et sündmuskoht oli nn separatistide kontrolli all ning sõjaolukorrale viidates ei lastud välismaistel uurijatel seal esialgu töötada.

Lääneriigid ja Ukraina on tulistamises süüdistanud Kremli-meelseid separatiste või isegi viimaste hulgas võitlevaid Venemaa kaadriväelasi, sest Buk-rakettide kasutamine eeldab vastavat väljaõpet. USA luureametnikud on öelnud, et raketirünnak toimus "tänu asjaoludele, mida Venemaa aitas luua" ning kõige tõenäolisem versioon on see, et Kremli-meelsed võitlejad pidasid reisilennukit valitsusvägede sõjalennukiks.

Venemaa esindajate ja meedia poolt on aga juhtunu selgitamiseks esitatud mitmeid erinevaid väiteid, mis sageli on üksteisega teravas vastuolus. Moskvas süüdistatakse üldjuhul Kiievit. Näiteks alguses levitati meedias väidet, et reisilennuk tulistati alla Ukraina õhuväe poolt, hiljem on aga sellest versioonist loobutud.

JIT: Malaisia reisilennukit tulistanud raketisüsteem toodi kohale Venemaalt

Hollandi poolt juhitud rahvusvaheline kriminaaljuurdluse uurimisrühm (JIT) tutvustas täna esialgset raportit 2014. aasta juulis aset leidnud MH17 juhtumi kohta. Peamised järeldused, milleni uurimisrühm jõudis, on järgmised:

1. Malaisia reisilennuki alla tulistanud raketisüsteem Buk toodi Ida-Ukrainasse Venemaa territooriumilt.

2. 9M83 seeria BUK õhutõrjerakett tulistati välja Kremli-meelsete jõudude käes olnud Pervomaiske külast Donetski oblastis.

3. Pärast ühe raketi tulistamist viidi nimetatud raketisüsteem Venemaale tagasi.

4. Varasemast ohutusameti raportist erineb tänane raport selle poolest, et selle materjale saab vajadusel kasutada ka kohtus.

5. Uurimise käigus on tuvastatud 100 "huvi pakkuvat" isikut. Kahtlustatavate nimesid täna ei avalikustatud ning uurijate sõnul võtab otseste süüdlaste selgitamine veel aega.
Samas avaldati arvamust, et süüdlaste rahvusvahelise kohtu ette viimiseks on olemas "realistlik võimalus".

6. Mängiti ette ka nn separatistide omavahelist telefonivestlust, millest selgus, et Kremli-meelsed jõud soovisid saada piirkonda maa-õhk-tüüpi raketisüsteemi ning hiljem
hiljem räägiti ka selle liikumisest Ida-Ukrainas.

7. Pealt kuulatud telefonivestlused on avalikustatud ning kuna osad rääkivatest isikutest pole tuvastatud, loodab uurimisrühm, et avalikkus aitab vestlused osalenud Kremli-
meelsete võitlejate isikuid tuvastada.

8. Eile jõuti kokkuleppele, et rahvusvahelise töörühma, kuhu kuuluvad Holland, Austraalia, Belgia, Malaisia ja Ukraina, juurdlust pikendatakse 2018. aasta 1. jaanuarini.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: