Kaljulaid: oleksin empaatiavõimeline president ({{commentsTotal}})

{{1475077594000 | amCalendar}}

Presidendikandidaat Kersti Kaljulaid ütles "Pealtnägijale" antud esimeses pikemas intervjuus, et näeb ennast presidendina eelkõige empaatiavõimelise arvestajana.

Kersti Kaljulaiule tehti ka suve alguses ettepanek presidendiks kandideerida, kuid siis ta loobus. Ta põhjendas "Pealtnägijale" antud intervjuus, et loobus siis, kuna ei näinud olulist toetust enda taha koondumas. Lisaks oli põhjus selles, et tal olid töökohustused mujal.

Kaljulaid kinnitas, et ka tema enda jaoks tuli nüüd presidendiks kandideerimine väga ootamatult.

"Ma tegelikult ka, täitsa ausalt ütlen, et ma ei oodanud ja ma ei tahtnud, et niimoodi läheb ja ma ei ole sellest veel päriselt üle saanud, et need valimised tulid tagasi riigikokku. Sellist juhtumit pole Eestis varem olnud," ütles Kaljulaid.

Ta tõdes, et otsustamiseks oli tal vaid mõni tund. "Ma mõtlesin sellele, et see on kolmas kord mu elus, kus tekib olukord, kus pean selgitama ette, miks ma arvan, et ma saan hakkama. Kui see juhtus esimene kord, siis minu kolleeg Hansapangas ütles, et usalda neid inimesi, kes tegid selle ettepaneku. Täna ma teen seda - ma usaldan riigikogu, usaldan vanematekogu," rääkis ta.

Kaljulaiu sõnul loodab ta, et need, kes talle kandideerimise ettepaneku tegid, on ka tema meeskond. "Tee on püsti, ma üldse ei eita. Sellepräast ma loodan, et kõik need, kes täna olid minuga pressikonverentsil, on minu meeskond. Ma eile ütlesin, et mul pole meeskonda, aga täna me istusime seal ja ma tundsin, et meil siiski on meeskond," ütles ta.

Vastates saatejuhi küsimusele, mis on Eestis praegu kõige suurem probleem, ütles Kaljulaid, et see probleem ilmselt lahenes, kui talle ettepanek tehti.

"See probleem läks vist praegu üle, kui me kõik istusime koos laua taga - riigikogu vanematekogu, fraktsioonide juhid. Me räägime omavahel, ma ei arva, et edasi on muinasjutt seega lõppenud. Ma saan aru, et kõik läheb ja saabki minna veel ainult palju keerulisemaks. Ma arvan, et see pole Eesti probleem, see on täitsa üldine probleem praegu. Tegelikult ühiskonnaelu pole kohanenud sellega, et kõikidel inimestel on informatsiooni kõige kohta ja kohe ja sellega ei oska toime tulla ei poliitikud, ei majandusinimesed, ega ka tavalised inimesed," rääkis ta.

"Me peame õppima selles infoühiskonnas elama. Ma arvan, et see kümnend on selline, kus kõik rahulolematused võimenduvad hästi kiiresti üles ja kõik kokkulepped, kui need on tehtud, unustatakse ja siis öeldakse, et ei ole koostöökultuuri, ei osata üksteise arvamust väärtustada. Me õpime seda kõik koos," lisas ta.

Vastates küsimusele, millise riigipea Eesti endale tema näol saaks, ütles Kaljulaid, et ta oleks empaatiavõimeline president.

"Selline, kes räägib kõikide ühiskonna huvigruppidega ja kellel ei lähe kunagi meelest see, et nõrgemad enne. Nende häält, kelle hääl kipub jääma vähem kuuldavaks, tuleb ühiskonnas võimendada ja see on väga oluline," selgitas ta.

Arusaamine ühiskonna asjadest algab ühisest keelest

"Pealtnägija" küsis Kaljulaiult ka seda, millele varem kandideerinud pidid kampaaniaperioodil vastama - kuidas integreerida Eestis elavaid võõrkeelseid inimesi ühiskonda?

Kaljulaid tõi eeskujuks Luksemburgi.

"Luksemburg on riik, kus viimase paariteise aastaga on lahkunud riigist 100 000 ja juurde on tulnud 200 000 inimest. Selle riigi rahvaarv on poole miljoni ringis. Ja selles riigis on samal ajal kasvanud luksemburgi keele rääkijate arv olulisel määral, rohkem kui 20 protsenti. Seda on tehtud nii, et keeleõpe on küsimusteta kättesaadav kõikidele, tasuta, igal pool ja kogu aeg. Riigikeel on kättesaadav kõikides lasteaedades ja koolides, mis muide üldse ei tähenda, et seal teisi keeli ei räägitaks. Vastupidi, see on uskumatu paabel, mis seal on," selgitas Kaljulaid.

"Arusaamine ühiskonna asjadest algab siiski ühisest keelest. Ma loodan, et ka Eestis võiks olla eesti keele õpe küsimusteta kättesaadav kõikidele, sõltumata sellest, kas nad tulid siia eelmisel aastal või on siin juba ammu olnud," lisas ta.

Vaata "Pealtnägija" täispikka intervjuud Kersti Kaljulaiuga artiklile lisatud ülalolevast videost.

Vaata ka Kaljulaiu stuudiointervjuud "Aktuaalsele kaamerale" allolevast videost:

Toimetaja: Merili Nael



Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.

2014. aasta MM-il mänginud Venemaa jalgpallikoondisel lasub dopingukahtlus

Venemaa sporti on tabanud järjekordne dopinguskandaal, nüüd on kahtluse all kogu 2014. aasta MM-il mänginud jalgpallikoondis.

Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

Mohamed SalahMohamed Salah
Liverpool ostis 39 miljoni euro eest ründetalendi

Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani meeskond Liverpool ostis täna 39 miljoni euro eest AS Romalt egiptlasest ääreründaja Mohamed Salah', kes sõlmis viie aasta pikkuse lepingu.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema