Rootsi valitsus tahab taastada kohustuslikku ajateenistust ({{commentsTotal}})

Rootsi sõdurid Stockholmis kuningapalee juures.
Rootsi sõdurid Stockholmis kuningapalee juures. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Rootsi valitsus tahab taastada 2018. aastast alates kohustusliku sõjaväeteenistuse, ütles kaitseminister kolmapäeval.

Rootsi, mille pinnal ei ole sõdu olnud juba kaks sajandit, loobus ajateenistusest 2010. aastal, sest leiti, et see ei rahulda nüüdisaegse sõjaväe vajadusi.

"Ma loodan, et me leiame stabiilsemad, jõulisemad ja funktsionaalsemad värbamisviisid," ütles kaitseminister Peter Hultqvist.

Uus kord puudutab pärast 1999. aastat sündinud rootslasi.

Kohustusliku ajateenistuse taastamise peab heaks kiitma parlament, kuid tõenäoliselt saab see vasakpoolse valitsuse ja paremtsentristliku opositsiooni kokkuleppel teoks.

Aastas kutsutakse aega teenima 4000 18-aastast mõlemast soost rootslast.

Kaitseanalüütik Johan Österberg ütles, et see on mõistlik ettepanek, sest juba mitmendat aastat on näha, et vabatahtlikest ei piisa ei arvult ega kvaliteedilt.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: AFP-BNS



klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: