Reiljan: tühjad sedelid viskasid ilmselt 50 riigikogulast ja kümmekond valijameest ({{commentsTotal}})

Villu Reiljan Postimees/Scanpix
Villu Reiljan Postimees/Scanpix

Ekspoliitiku Villu Reiljani arvates kukutasid presidendivalimised valimiskogus läbi 50 riigikogulast ja kümmekond inimest valimiskogust.

"Ma oletan, et neid, kes tühje sedeleid viskasid, oli riigikogust viiskümmend ja kümmekond valijameestelt. Maainimene tuleb sinna valima, mitte mängima. Tema on tõsine inimene, ta tahab selle asja ära lõpetada, kuna temale on vastutus pandud. Mingitest mängudest ta osa ei võta," ütles Reiljan usutluses Maalehele.

Reiljani sõnul tõmbasid 81 häälega teise vooru jõudnud Siim Kallase võimalusele võita kriipsu vastuolud oma erakonnas, tülid Keskerakonnas, sotside solvumised ja EKRE frustratsioon eriti viletsa tulemuse pärast. "Arvan, et need neli tegurit tekitasid lõviosa tühjadest sedelitest," ütles ta.

"Nendel valimistel teatud mõttes protestiti ka Reformierakonna ülemvõimu vastu, selle poliitika vastu. Keegi ei kahtle, et Kallasel on nii rahvusvahelist mõjukust kui visiooni. Oli ka neid omavalitsusi, kus hakati presidendikandiaate arutama – kõigepealt Reformierakond välistati ja siis hakati mõtlema, et kellele hääl anda," arutles Reiljan.

Reiljani sõnul oli presidendivalimistel väga õnnetu tähtede seis selles mõttes, et kahes suurparteis on tõsised lahkhelid – nii Reformierakonnas kui Keskerakonnas ning see vajutas kogu protsessile väga tuntava pitseri.

"Reformierakonnas vastandas üks seltskond end otseselt pealiinile ja läks avalikult teise kandidaadi taha. See oli Pentus-Rosimannuse ja Krossi liin, mida võimendas ka suur osa ajakirjandusest. Huvitav on, et avaliku arvamuse küsitlused näitasid, et Marina Kaljurand juhib. Aga ilmselt ta siiski ei juhtinud, käis vaid tõsine mainekujundamine," tõdes Reiljan.

Reiljani arvates tulenes Keskerakonna lõhe suuresti sellest, et Mailis Repsil oli valimiskogus suur võimalus teise vooru pääseda, kuid kümmekond häält oli valimiskogu esimeses voorus kadunud ning kahtlustamised ja vastastikused süüdistused võtsid hoogu ning garantiikirjadele lisandus veel üks tüli põhjus.

Reiljani sõnul olid senistest kandidaatidest tema eelistused selgelt Kallas ja Allar Jõks. "Ka Reps esines ääretult tugevalt. Kallas oli vaieldamatult kõige suurema kogemusega, kõige suurem visionäär, ka majandusringkonnad toetasid teda. Kahjuks ei saanud Siim Kallas võita veel seetõttu, et tal puudus tegelikult oma partei täielik toetus. Mõlemad suuremad parteid läksid selles küsimuses lõhki. Allar Jõks on olnud seitse aastat õiguskantsler ja jagab riigi toimimist," selgitas ta.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: