Politico: London üritab saada oma ametnikke Malta ja Eesti eesistumist toetama ({{commentsTotal}})

Suurbritannia lipp Euroopa Komisjoni hoone ees Brüsselis
Suurbritannia lipp Euroopa Komisjoni hoone ees Brüsselis Autor/allikas: Francois Lenoir/Reuters/Scanpix

Väljaande Politico kinnitusel on Suurbritannia alustanud diplomaatilisi samme, et Brexiti menetlemise ajal Euroopa Liidu poliitikat mõjutada ning üritab praegu pakkuda oma ametnikke appi Malta ja Eesti eesistumist korraldama.

Algsete plaanide kohaselt pidi Suurbritannia olema Euroopa Liidu eesistujaks 2017. aasta teises pooles, kuid pärast juunikuist referendumit jõuti järeldusele, et asjaolusid arvestades ei peaks britid enam seda ülesannet täitma. Pärast läbirääkimisi jõuti lahenduseni, et eesistumisi nihutati varasemale ajale, mis tähendas, et 2017. aasta esimeses pooleks on eesistujaks Malta ja teises pooles Eesti.

Juba suvel asuti aga Londonis tegutsema, et saada oma ametnikke kahe väikeriigi eesistumismeeskondadesse. Nii Malta kui ka Eesti ametnikud on Politicole tunnistanud, et Ühendkuningriigi diplomaadid on käinud neile intensiivselt personali leidmiseks abi pakkumas.

Sel nädalal aga olevat Malta otsustanud, et hoolimata ajaloolistest sidemetest Briti eksperte appi ei võeta.

Olukord, kus teised liikmesriigid aitavad eesistujariiki ametnike ja ekspertidega, pole iseenesest haruldane. Eriti sageli esineb seda, et suuremate riikide ametnikud aitavad eesistumise korraldamisel väiksemaid liikmesriike. Praeguses olukorras, kus ootavad ees keerukad Breixiti läbirääkimised, on aga paljud diplomaadid muutunud murelikuks ja kardavad, et Suurbritannia üritab oma ametnike saatmisega protsessi mõjutada.

Näiteks saatis Suurbritannia enne referendumit Slovakkiale appi vaid ühe ametniku ning kahte eelmisesse eesistujariiki - Luksemburgi ja Hollandisse - ei saadetud kedagi. Eestit ja Maltat toetama loodetakse aga saata mitmeid ametnikke - täpsed arvud on siiski hetkel veel kinnitamata.

Hetkel pole Suurbritannia veel EL-ist lahkumise protsessi veel ametlikult alustanud ehk pole käivitatud Euroopa Liidu lepingu 50. artiklit. Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk on aga avaldanud veendumust, et London teeb selle sammu järgmise aasta jaanuaris või veebruaris ehk Malta eesistumise ajal. Läbirääkimised jätkuvad kindlasti ka Eesti eesistumise ajal ning suure tõenäosusega ka pärast seda.

Varasem eesistumine on Eesti jaoks tõsine väljakutse ning selle ülesande täitmiseks tuleb värvata umbes 1300 inimest. Suurbritannia asus kohe abi pakkuma ning septembris arutati seda küsimust Eesti ja Suurbritannia esindajate vahel juba Brüsselis. Briti ametnikke pakutakse appi nii Brüsselisse, Eesti esindusse, kui ka Tallinnasse.

"Nad on palunud Eestil käia välja need valdkonnad, kus abi on vaja, mis on kaval samm, sest siis saab Suurbritannia öelda, et liikmesriik ise palus abi, mitte vastupidi," ütles üks läbirääkimistega kursis olev allikas.

Ühe Eesti ametniku sõnul pole Eestis veel tehtud ka põhimõttelist otsust, millistele dokumentidele Briti päritolu ametnikud ligi pääseksid.

Eesti Brüsseli esinduse pressiesindaja Marika Post selgitas Politicole, et läbirääkimised Briti ametnike palkamiseks alles kestavad, kuid Eesti valitsus hakkab kasutama umbes 10 teistest riikidest pärit eksperti.

"Välismaised eksperdid hakkavad töötama valdkondades, kus meil on vähem kogemusi," kirjutas Post e-kirjas ja lisas, et abi kasutatakse üksnes toetavates funktsioonides.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: