Soomes on Hollandi MH17-uurimisrühma raketitestid palju vastukaja saanud ({{commentsTotal}})

Raketisüstem Buk Venezuelas õppusel.
Raketisüstem Buk Venezuelas õppusel. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Soome parlamendi välisasjade komisjoni aseesimees Pertti Salolainen imestab, miks komisjoni ei teavitatud omal ajal sellest, et MH17 juhtumit uurivad Hollandi ametnikud palusid Soomelt abi Buk-rakettide testide läbiviimiseks.

Koonderakonda esindav Salolainen arvas Yle saates "A-studio", et tõenäoliselt ei informeeritud komisjoni teema poliitilise sensitiivsuse tõttu.

"Mul on selline arvamus, et see on välispoliitiliselt siiski üsna delikaatne teema, sest me oleme märganud, kuivõrd raevukalt Venemaa enda vastu tehtud süüdistusi tõrjub. Seega on Venemaa selles küsimuses tegur, mida võetakse arvesse," nentis poliitik.

Hollandi poolt juhitud rahvusvaheline kriminaaljuurdluse uurimisrühm (JIT) tutvustas eile esialgset raportit 2014. aasta juulis aset leidnud MH17 juhtumi kohta. Muuhulgas väidetakse raportis, et 2014. aasta juulis Malaisia reisilennuki alla tulistanud raketisüsteem Buk toodi Ida-Ukrainasse Venemaa territooriumilt ning et 9M83 seeria BUK õhutõrjerakett tulistati välja Kremli-meelsete jõudude käes olnud Pervomaiske külast Donetski oblastis.

Teisipäeval jõudis aga avalikkuse ette informatsioon, et Hollandi uurimisrühm käis juurdluse käigus Soomes Vene päritolu raketisüsteemiga Buk salajasi katsetusi tegemas. Testide eesmärgiks oli välja selgitada, millise raketisüsteemiga Malaysian Airlinesi reisilennuk kaks aastat tagasi Ida-Ukrainas alla tulistati.

De Telegraafi poliitikatoimetaja Jorn Jonker ütles Yle uudistele antud intervjuus, et raketikatsetusi hoiti salajas seetõttu, et Soome ja Venemaa suhetes ei tekiks probleeme - nimelt kardeti, et Venemaa võib hakata Soomet tõsiselt survestama. Samuti peeti oluliseks, et vastaspoolel ei tekiks võimalust ega aega tõendite vaidlustamiseks.

Jonkeri sõnul aitasid just Soomes tehtud testid kaasa sellele, et uurijad on kindlad raketisüsteemi Buk kasutamises.

Soome peaminister kinnitas Hollandi õigusabipalvele vastamist

Soome kaitseministeerium ja kaitsejõud esialgu Hollandi meedias esitatud väiteid ei kommenteerinud.

Parlamendi väliskomisjoni keskerakondlasest esimees ja endine peaminister Matti Vanhanen kinnitas, et MH17 juhtumiga seotud raketiteste on Soomes tõepoolest tehtud.

"Ma ei tea, kui salajased nad nüüd olid, kui juba ajakirjandus neist kirjutab," lisas ta samas.

Vanhanen rääkis, et Soome ja Hollandi vahel on lepe, mille raames antakse kriminaalmenetluste raames vajadusel teineteisele abi.

Keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä kinnitas hiljem, et Hollandi poole õigusabipalvele vastati keskkriminaalpolitsei poolt ning sealt antakse vajadusel ka täpsemaid selgitusi.

Soome keskkriminaalpolitsei omakorda teatas, et Hollandi kolleegidele anti õigusabi.

Selle täpset sisu ei kommenteeritud, kuid tunnistati, et Hollandi õigusabipalve oli seotud lendu MH17 puudutava kriminaaljuurdlusega.

Sotsiaaldemokraat Erkki Toumioja, kes oli õigusabipalve saabumise ajal Soome välisministriks, peab Hollandi ajakirjanduse väiteid testide suure salastatuse ja väidetava Venemaa-kartuse teemal kummalisteks,

"Tegemist on kuritegu puudutava tehnilise uurimisega, mille kohta ei jaga politsei ka muus olukorras avalikkusele informatsiooni enne, kui materjal on koos ja edastatud prokuratuuri ning kohtusse," selgitas endine välisminister.

Toumioja lisas, et midagi dramaatilist Hollandi õigusabipalves ei olnud ning sellega tegelesid eelkõige vastavad ametnikud, kuigi sellest oli teadlik ka Soome poliitiline juhtkond. Eksministri sõnul tuldi palvele vastu seetõttu, et Soomes oli sellist tehnikat (Buk-raketisüsteeme - Toim.) ja eksperte, kellest võis juurdluse jaoks kasu olla.

Venemaa on süüdistused vastukäivate väidete abil tagasi lükanud

Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud Malaysian Airlinesi lennuk tulistati Donetski oblastis alla 2014. aasta 17. juulil. Kõik Boeing 777-200ER pardal olnud 298 inimest hukkusid. Nende seas oli kõige rohkem Hollandi kodanikke - 196 inimest. Seetõttu juhib ka rahvusvahelisi uurimisrühmi Holland.

Kohe pärast juhtunut jõuti veendumusele, et reisilennukit tulistati, samas süüdlase osas on seisukohad radikaalselt erinevad. Ühe võimaluse eriarvamusteks annab ka asjaolu, et Buk-raketisüsteeme on nii Venemaa kui ka Ukraina relvastuses. Samuti raskendas rahvusvahelist uurimist see, et sündmuskoht oli nn separatistide kontrolli all ning sõjaolukorrale viidates ei lastud välismaistel uurijatel seal esialgu töötada.

Lääneriigid ja Ukraina on tulistamises süüdistanud Kremli-meelseid separatiste või isegi viimaste hulgas võitlevaid Venemaa kaadriväelasi, sest Buk-rakettide kasutamine eeldab vastavat väljaõpet. USA luureametnikud on öelnud, et raketirünnak toimus "tänu asjaoludele, mida Venemaa aitas luua" ning kõige tõenäolisem versioon on see, et Kremli-meelsed võitlejad pidasid reisilennukit valitsusvägede sõjalennukiks.

Venemaa esindajate ja meedia poolt on aga juhtunu selgitamiseks esitatud mitmeid erinevaid väiteid, mis sageli on üksteisega teravas vastuolus. Juhtunus süüdistatakse üldjuhul Kiievit. Näiteks alguses levitati meedias väidet, et reisilennuk tulistati alla Ukraina õhuväe poolt, hiljem on aga sellest versioonist loobutud.

Toimetaja: Laur Viirand



Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.

2014. aasta MM-il mänginud Venemaa jalgpallikoondisel lasub dopingukahtlus

Venemaa sporti on tabanud järjekordne dopinguskandaal, nüüd on kahtluse all kogu 2014. aasta MM-il mänginud jalgpallikoondis.

85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.

Eesti teadlased on EL-i raha taotlemisel Euroopas 3. kohal

Euroopa Liit jagab teadlastele raha programmi kaudu, mis kannab nime Horisont 2020 ning Eesti teadlased on selles viimasel kolmel aastal olnud väga edukad: ühtekokku on Eesti teadusprojektid saanud üle 72,6 miljoni euro.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

Mohamed SalahMohamed Salah
Liverpool ostis 39 miljoni euro eest ründetalendi

Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani meeskond Liverpool ostis täna 39 miljoni euro eest AS Romalt egiptlasest ääreründaja Mohamed Salah', kes sõlmis viie aasta pikkuse lepingu.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema