Soomes on Hollandi MH17-uurimisrühma raketitestid palju vastukaja saanud ({{commentsTotal}})

Raketisüstem Buk Venezuelas õppusel.
Raketisüstem Buk Venezuelas õppusel. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Soome parlamendi välisasjade komisjoni aseesimees Pertti Salolainen imestab, miks komisjoni ei teavitatud omal ajal sellest, et MH17 juhtumit uurivad Hollandi ametnikud palusid Soomelt abi Buk-rakettide testide läbiviimiseks.

Koonderakonda esindav Salolainen arvas Yle saates "A-studio", et tõenäoliselt ei informeeritud komisjoni teema poliitilise sensitiivsuse tõttu.

"Mul on selline arvamus, et see on välispoliitiliselt siiski üsna delikaatne teema, sest me oleme märganud, kuivõrd raevukalt Venemaa enda vastu tehtud süüdistusi tõrjub. Seega on Venemaa selles küsimuses tegur, mida võetakse arvesse," nentis poliitik.

Hollandi poolt juhitud rahvusvaheline kriminaaljuurdluse uurimisrühm (JIT) tutvustas eile esialgset raportit 2014. aasta juulis aset leidnud MH17 juhtumi kohta. Muuhulgas väidetakse raportis, et 2014. aasta juulis Malaisia reisilennuki alla tulistanud raketisüsteem Buk toodi Ida-Ukrainasse Venemaa territooriumilt ning et 9M83 seeria BUK õhutõrjerakett tulistati välja Kremli-meelsete jõudude käes olnud Pervomaiske külast Donetski oblastis.

Teisipäeval jõudis aga avalikkuse ette informatsioon, et Hollandi uurimisrühm käis juurdluse käigus Soomes Vene päritolu raketisüsteemiga Buk salajasi katsetusi tegemas. Testide eesmärgiks oli välja selgitada, millise raketisüsteemiga Malaysian Airlinesi reisilennuk kaks aastat tagasi Ida-Ukrainas alla tulistati.

De Telegraafi poliitikatoimetaja Jorn Jonker ütles Yle uudistele antud intervjuus, et raketikatsetusi hoiti salajas seetõttu, et Soome ja Venemaa suhetes ei tekiks probleeme - nimelt kardeti, et Venemaa võib hakata Soomet tõsiselt survestama. Samuti peeti oluliseks, et vastaspoolel ei tekiks võimalust ega aega tõendite vaidlustamiseks.

Jonkeri sõnul aitasid just Soomes tehtud testid kaasa sellele, et uurijad on kindlad raketisüsteemi Buk kasutamises.

Soome peaminister kinnitas Hollandi õigusabipalvele vastamist

Soome kaitseministeerium ja kaitsejõud esialgu Hollandi meedias esitatud väiteid ei kommenteerinud.

Parlamendi väliskomisjoni keskerakondlasest esimees ja endine peaminister Matti Vanhanen kinnitas, et MH17 juhtumiga seotud raketiteste on Soomes tõepoolest tehtud.

"Ma ei tea, kui salajased nad nüüd olid, kui juba ajakirjandus neist kirjutab," lisas ta samas.

Vanhanen rääkis, et Soome ja Hollandi vahel on lepe, mille raames antakse kriminaalmenetluste raames vajadusel teineteisele abi.

Keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä kinnitas hiljem, et Hollandi poole õigusabipalvele vastati keskkriminaalpolitsei poolt ning sealt antakse vajadusel ka täpsemaid selgitusi.

Soome keskkriminaalpolitsei omakorda teatas, et Hollandi kolleegidele anti õigusabi.

Selle täpset sisu ei kommenteeritud, kuid tunnistati, et Hollandi õigusabipalve oli seotud lendu MH17 puudutava kriminaaljuurdlusega.

Sotsiaaldemokraat Erkki Toumioja, kes oli õigusabipalve saabumise ajal Soome välisministriks, peab Hollandi ajakirjanduse väiteid testide suure salastatuse ja väidetava Venemaa-kartuse teemal kummalisteks,

"Tegemist on kuritegu puudutava tehnilise uurimisega, mille kohta ei jaga politsei ka muus olukorras avalikkusele informatsiooni enne, kui materjal on koos ja edastatud prokuratuuri ning kohtusse," selgitas endine välisminister.

Toumioja lisas, et midagi dramaatilist Hollandi õigusabipalves ei olnud ning sellega tegelesid eelkõige vastavad ametnikud, kuigi sellest oli teadlik ka Soome poliitiline juhtkond. Eksministri sõnul tuldi palvele vastu seetõttu, et Soomes oli sellist tehnikat (Buk-raketisüsteeme - Toim.) ja eksperte, kellest võis juurdluse jaoks kasu olla.

Venemaa on süüdistused vastukäivate väidete abil tagasi lükanud

Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud Malaysian Airlinesi lennuk tulistati Donetski oblastis alla 2014. aasta 17. juulil. Kõik Boeing 777-200ER pardal olnud 298 inimest hukkusid. Nende seas oli kõige rohkem Hollandi kodanikke - 196 inimest. Seetõttu juhib ka rahvusvahelisi uurimisrühmi Holland.

Kohe pärast juhtunut jõuti veendumusele, et reisilennukit tulistati, samas süüdlase osas on seisukohad radikaalselt erinevad. Ühe võimaluse eriarvamusteks annab ka asjaolu, et Buk-raketisüsteeme on nii Venemaa kui ka Ukraina relvastuses. Samuti raskendas rahvusvahelist uurimist see, et sündmuskoht oli nn separatistide kontrolli all ning sõjaolukorrale viidates ei lastud välismaistel uurijatel seal esialgu töötada.

Lääneriigid ja Ukraina on tulistamises süüdistanud Kremli-meelseid separatiste või isegi viimaste hulgas võitlevaid Venemaa kaadriväelasi, sest Buk-rakettide kasutamine eeldab vastavat väljaõpet. USA luureametnikud on öelnud, et raketirünnak toimus "tänu asjaoludele, mida Venemaa aitas luua" ning kõige tõenäolisem versioon on see, et Kremli-meelsed võitlejad pidasid reisilennukit valitsusvägede sõjalennukiks.

Venemaa esindajate ja meedia poolt on aga juhtunu selgitamiseks esitatud mitmeid erinevaid väiteid, mis sageli on üksteisega teravas vastuolus. Juhtunus süüdistatakse üldjuhul Kiievit. Näiteks alguses levitati meedias väidet, et reisilennuk tulistati alla Ukraina õhuväe poolt, hiljem on aga sellest versioonist loobutud.

Toimetaja: Laur Viirand



klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: