Postimees Grupp sulgeb venekeelsed paberlehed ({{commentsTotal}})

{{1475143698000 | amCalendar}}

Postimees Grupp lõpetab alates oktoobrist paberil ilmuvate venekeelsete ajalehtede Postimees ja Den za Dnjom väljaandmise ning keskendub portaalide rus.postimees.ee, limon.ee, krasotka.ee arendamisele, vahendas Postimehe võrguväljaanne.

"Kõikide Eestis ilmuvate venekeelsete paberlehtede tellimuste arv ja lugejanumbrid on viimastel aastatel olnud languses. Venekeelsete veebiväljaannete lugejanumbrid on samal ajal korralikus kasvus," ütles Postimees Grupi juhatuse esimees Peep Kala.

Tema sõnul on lugejate ja reklaamiandjate internetti kolimise trend venekeelses meedias väga kiire ja seepärast panustab Postimees Grupp senisest rohkem venekeelsete uudisteportaalide arendamisse.

"Täname kõiki, kes on läbi aegade panustanud Eesti vanima venekeelse paberajalehe väljaandmisesse ja töösse ning olnud selle lojaalsed lugejad. Nüüd kutsume kõiki venekeelseid uudiseid lugema meie vene portaalidesse," lisas Kala.

Venekeelse Postimehe ja Den za Dnjomi peatoimetaja Olesja Lagašina ütles ERR-ile, et 34 väljaannete töötajast koondatakse 17 inimest, valdavalt on tegemist tehniliste töötajatega nagu küljendajad, korrektorid jne. Ajakirjanikke on esialgu kavas koondada kolm, ülejäänud leiavad tööd venekeelsete väljaannete võrguväljaannetes.

Lagašina ütles "Aktuaalsele kaamerale", et toimetuses valitsesid pärast teadet nukrad meeleolud.

"Mina isiklikult sain sellest teada eile ja toimetus täna hommikul ja see otsus tuli täiesti ootamatult. Jah, oli juttu sellest, et Vene Postimees pannakse kinni võibolla, sellest oli juttu poolteist aastat tagasi, aga sellest, et Den za Dnjom pannakse kinni, sellest polnud juttu üldse," rääkis ta.

Kui Postimees Grupi juhid on veendunud, et meedia sisu veebi kolides ei kannataja ja lugeja leiab endale vajaliku üles, siis toimetuse töötajad 100%-lt sellega nõus ei ole. Tõlkija Roman Kallas toob paralleeli erinevustega paberraamatute ja e-raamatute vahel ja ta on veendunud, et Eesti venekeelne lugeja sulgemisotsusega kaotab.

"Kahtlemata see on väga tõsine kaotus, sest on äärmiselt kahetsusväärne, et selliseid otsuseid, mis puudutavad kultuuri- ja sotsiaalpoliitikat, mis mõjutavad dialoogi võimalikkust erinevate kogukondade vahel, langetatakse eeskätt lähtuvalt raamatupidamise loogikast," lausus ta.

Peep Kala ütles ERR-ile, et lehtede sulgemise otsus ei olnud tingitud eesmärgiga kokku hoida, vaid oli seotud vähenevate tellimuste ja lugejanumbritega. "Vabanevad vahendid lähevad portaalide arendamiseks ja järgmisel aastal tahame nendega jõuda kasumisse," märkis Kala.

Lehtede peatoimetaja kohalt lapsepuhkusele läinud Jevgenia Värä ütles, et kui Postimehe omanikud panevad päeva pealt kinni oma venekeelsed väljaanded, kusjuures tegemist on puhtalt majandusliku otsusega, mis mitte kuidagi pole seotud ajakirjanike tööga, siis tuleks hakata muretsema ka vanima eestikeelse lehe ehk Postimehe saatuse pärast.

"Kahtlen, et need inimesed midagi ajakirjanduse väärtusest teavad. Good for you! Soovin jõudu kolleegidele ja sõpradele, tänan teid kogu südamest," kirjutas Värä sotsiaalmeedias.

Ajalehtede Liidu andmetel oli venekeelse Postimehe tiraaž augustis 5000, Den za Dnjomil 10 700 eksemplari.

AS Postimees Grupp ühendab endas Eesti vanima ajalehe Postimees, selle uudisteportaalid ning maakonnalehed Tartu Postimees, Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalane. AS Postimees Grupp kuulub kolmes Balti riigis tegutsevasse Eesti Meedia kontserni.

Lisaks Postimees Grupile kuuluvad Eesti Meedia kontserni telekanalid Kanal 2, Kanal 11, Kanal 12 ja Sei7se, raadiod Kuku, Elmar, Uuno, Narodnoje, Dance FM ja Spin FM, uudisteagentuur BNS, kuulutusteportaalid soov.ee, osta.ee, kv.ee ja metsaoksjon.ee ning trükikoda Kroonpress. Lisaks omab Eesti Meedia juhtivaid meediaettevõtteid Lätis ja Leedus.

 

Toimetaja: Indrek Kuus



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: