Eesti EL-i eesistumine viib järgmise aasta riigieelarvest 66 miljonit ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Varem on juttu olnud EL-i eesistumisega seotud kulude jaotamisest kolme aasta peale. Veel suvel plaaniti järgmise aasta kuluks 30 miljonit ja 2018. aastaks 40 miljonit eurot, kuid nüüd, mil Eesti eesistumine nihkus varasemaks, kulub pea kogu raha ikkagi juba järgmisel aastal ära, kuivõrd tänavusse aastasse ei saanud poole eelarve aasta pealt kulusid üle tuua.

Eesti on EL-i nõukogu eesistujaks järgmise aasta juulist detsembrini, mille tingis Brexit, mistõttu nihkus eesistumine poole aasta võrra varasemaks. Varasema eelarvelise plaani kohaselt pidanuks 30 miljonit kulutatama järgmisel ja 40 miljonit ülejärgmisel aastal. Nüüd aga on rahandusministeerium eelarve ringi teinud ja näeb juba järgmise aasta riigieelarves ette 66 miljonit eurot eesistumise läbiviimiseks.

Peamised kulud hõlmavad personaliga seotud kulusid ning ürituste korraldamise kulusid: kõrgetasemelised üritused, visiidid ning ministeeriumide poolt korraldatavad eksperttaseme kohtumised ja konverentsid.

Eesistujana soovib Eesti panna kõigis valdkondades rõhku infoühiskonna arengule ja e-lahendustele. Eesistumise ajal korraldatakse Eestis 11 mitteametlikku ministrite kohtumist ja seitse kõrgetasemelist konverentsi. Lisaks toimub 203 eksperttaseme üritust.

Kokku peaks Eesti eesistumine minema maksma umbes 76 miljonit eurot, millest viis miljonit kulutatakse tänavu. 2018. aasta eelarve kanda jääb üksnes pisku võrreldes sündmuse kogueelarvega.

Toimetaja: Merilin Pärli



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: