Riigikogus on hääled Kaljulaiu äravalimiseks koos ({{commentsTotal}})

{{1475048677000 | amCalendar}}

Reformierakonna riigikogu fraktsioon otsustas toetada vanematekogu poolt presidendikandidaadiks pakutud Kersti Kaljulaidu. Toetusest 20 hääle ulatuses andis pärast kohtumist kandidaadiga teada ka Keskerakonna fraktsioon, mis tähendab, et koos IRL-i, Vabaerakonna ja sotsidega on hääled presidendi äravalimiseks koos.

"Peale kohtumist kandidaadiga ja põhjalikku arutelu otsustas Reformierakonna fraktsioon konsensuslikult toetada Kersti Kaljulaidi," teatas Rõivas Twitteris. Ka eurosaadik Urmas Paet peab Kaljulaidu heaks valikuks.

Rõivas ütles ajakirjanikele, et Kaljulaid võib arvestada kõigi fraktsiooni häältega, ka allkirjadega.

"Kersti Kaljulaid on laia silmaringiga, pikaajalise rahvusvahelise suhtluse kogemusega väärikas presidendikandidaat ning vastab nendele ootustele, mis Reformierakonnal presidendi suhtes on,“ ütles Rõivas ametlikus teates. "Kutsume kõiki parlamendierakondi leidma üksmeelt ja valima president ära Riigikogus 3. oktoobril. See on kõigi kuue parlamendifraktsiooni ühine vastutus.“

Lisaks Reformierakonna fraktsioonile kohtus Kaljulaid kell 10 Vabaerakonna, kell 11 IRL-i, kell 12 Keskerakonnaga. Kell 13 on kokkusaamine sotsiaaldemokraatide ja kell 13.30 EKRE fraktsiooniga.

Keskfraktsioonist tuleb 20 häält

Keskfraktsiooni esimees Kadri Simson ütles pärast kohtumist, et fraktsioon toetab Kaljulaidu ning arvestada saab nende poolt 20 häälega.

"Fraktsioonist suur osa on valmis minema kompromisskandidaadi taha," ütles Simson. "Suurem osa meie fraktsioonist on ka esitajad."

"Kaljulaid ei esinda oma ilmavaatelt otseselt meie vaateid, aga ta on Euroopas omandanud mitmeid euroopalikke väärtusi, mis on väga Keskerakonnale lähedased," ütles Simson.

Simson viitas ka Kaljulaiu sõltumatusele ning tema eeldustele olla president ka Eestis sissepoole.

Sotsidelt 15 allkirja

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Andres Anvelt ütles, et paber 15 allkirjaga Kaljulaiu toetuseks on juba olemas.

"Ma arvan, et see inimene on täitsa valmis olema Eesti üks kõige tähtsam tegelane," ütles ta.

Vabaerakond toetab

Vabaerakonna fraktsiooni esimees Andres Herkel ütles pärast kohtumist, et tegemist on väga hästi ette valmistatud presidendikandidaadiga: "Me saime oma küsimustele väga häid vastuseid."

Allkirjade osas jätab Vabaerakond toetuse lahtiseks. "Meie hääled väga suure tõenäosusega tulevad. Allkiri on iga inimese isiklik otsus," ütles Herkel.

Fraktsiooni liige Monika Haukanõmm lisas, et Kaljulaid on Allar Jõksile väga sarnaste seisukohtadega. "Kindlasti on ta meie fraktsiooni jaoks hea kandidaat."

Sooäär: Kaljulaid jättis hea mulje

Reformierakonna fraktsiooni liige Imre Sooäär kirjutas sotsiaalmeedias, et Kaljulaid jättis esimesel kohtumisel positiivse mulje: "Kohati parema, kui nii mõnigi teine presidendikandidaat, kes siin laua taga istunud. Täpsed ja sisukad vastused küllaltki rasketele küsimustele. Enesekindlus, julgus ja värske vaade teevad talle au. Mina toetaksin küll, kui ta üles seatakse. Aga siiski jääb selgusetuks, miks lükati kõrvale väga tugev kandidaat Jüri Luik."

Veidi hiljem tviitis endine Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Martin Kukk: "Eesti saab esimese naispresidendi."

IRL annab allkirjad

Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni esimees Priit Sibul ütles, et IRL otsustas Kaljulaidi kandidatuuri presidendiks toetada ja anda oma allkirjad tema ülesseadmiseks riigikogus.

EKRE vetot ei pane

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ütles kohtumise järel, et fraktsioon vastu ei ole aga ka veel ei ütle, kas toetab. "Ma täna ei ütle, et me ei toeta, aga me vajame veel aega oma liikmete, ringkondadega suhtlemiseks ja oma fraktsiooni sees nõu pidamiseks," ütles Helme.

"Me kuulsime mitmeid asju, mis meile väga hästi meeldisid, mis puudutab subsidiaalsust ja suveräänsust Euroopa Liidus. Aga kahjuks olid mitmed meie jaoks väga olulised maailmavaatelised küsimused, kus tema seisukoht on selline, kus meil on erakordselt keeruline seda meie liikmetele selgitada," lisas ta.

Need teemad on tema sõnul eelkõige kooseluseadus, piirileping ja pagulasküsimus. "Erakonnast seest tulev tagasiside on väga aktiivne. Väga negatiivne," lausus ta veel.

Helme rääkis, et fraktsioon otsustab hiljemalt esmaspäeval.

 

Ernits: olen raskes sisemises konfliktis.

Keskerakonna Savisaare tiiva esindaja Peeter Ernits teatas sotsiaalmeedias, et on raskes sisemises konfliktis.

"Ma olen pakkunud Kerstit presidendiks juba aastaid, siis kui enamik otsustajaid ei osanud midagi arvata, Kersti on asjalik ja isepäine ja tahaks lõpuks väljamaalt koju," kirjutas ta. "Samal ajal ei meeldi mulle kiirkorras presidendi tegemine."

"Valikuid on meile jäetud vaid kaks: kas Kersti Kaljulaid või Jüri Luik. Mõlemad miskipärast Laari lähikondlased," jätkas Ernits. "Meie valik on lihtne: kui esmaspäeval Kersti ära ei vali tehakse teisipäeval presidendiks Jüri Luik."

"President Ilves poeb lausa nahast välja et Luigest oma mantlipärija teha. Ilves helistas kõik fraktsiooni esimehed läbi ja tegi neile ajupesu," märkis Ernits.

Kallas: temast saab Eestile hea president

Europarlamendi liige ja Reformierakonna aseesimees Kaja Kallas kirjutas oma blogis, et Kaljulaidist saab Eestile hea president.

"Ma pean Kersti Kaljulaiust väga lugu. Tegemist on vaheda mõistusega terase inimesega, kes Eesti pärast südant valutab. Mul on temaga olnud põgusaid kokkupuuteid nii lennujaamas kui mujal ja alati on arutelud olnud väga huvitavad. Tal on väga head teadmised majandusest, tal on ideid, kuidas Eestit paremaks muuta.Ta teab hästi põhiseadust. Ta on töökas, nelja lapse ema. Ma arvan, et temast saab Eestile hea president," kirjutas Kallas.

"Küll aga ei meeldi mulle üldse see protsess," märkis Kallas. "Mulle ei meeldi see, et kandidaati ei leita demokraatlike valimiste teel, vaid õige inimene tuleb peale seda, kui valimised on sisuliselt läbi. Miks IRL ei võinud Kersti Kaljulaidu kohe kandidaadiks esitada? Nüüd kiiruga vanematekogus otsustades (enne kui isegi parlamendifraktsioonid on saanud seda omavahel arutada) jätab see tõesti kitsa ringi kokkuleppe mulje. Seda ei ole vaja ei tulevasel presidendil ega ka mitte riigikogul ning ammugi mitte erakondadel."

Kallas tõdes, et riigikogul tuleb üle saada vastumeelsusest kõige toimunu suhtes ja pärast seda, kui uus president on olemas, võtta kohe tõsimeeli ette presidendivalimiste reeglistik ja arutada vajalikud muudatused läbi, et toimunut mitte korrata. "Ja selle arutelu võiks avada kohe, mitte nelja aasta pärast, kui uued valimised hakkavad jälle silmapiiril terendama."

Toimetaja: Anvar Samost



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: