Hille Hanso: Iraani presidendivalimised tõotavad pingelist võitlust ({{commentsTotal}})

Vaata galeriid
7 pilti
Foto: Hille Hanso on Türgis elav vabakutseline ajakirjanik. Autor: erakogu

Iraani presidendi endine valimiste põhilubadus, teha maailmaga tuumakokkulepe, on saavutatud. Kuid lubadus sellega riigile majanduslikult ja rahvusvaheliselt uus hingamine tuua on saavutatud vaid osaliselt ja valijate koondamiseks võetakse kasutusele vaenlaste otsimise retoorika. Iraani presidendivalimiste võitlus saab olema pingeline, kirjutab ajakirjanik Hille Hanso Iraani presidendivalimiste eelse olukorra analüüsis.

Üle aasta on möödunud Iraaniga tuumakokkuleppe sõlmimisest, kuid ulatuslikke muudatusi riigi sisepoliitikas ega rahvusvahelistes suhtes ennustatavalt näha pole. Iraani suhted mitme sunniitliku Lähis-Ida võtmeriigi ja Iisraeliga on endisest teravamad ning karmid sõnavõtud USA pihta viimasel ajal tihenenud. Suhete parandamise vastu nn Läänega, eriti USAga, ja WTOga ühinemise vastu valitseb riigi konservatiivsema elanikkonna ja kliki seas endiselt vastuseis.

Teisalt on lubaduste läbiviimise aeglus 2013. aastal valimised võitnud (Iraani kontekstis mõõdukaid vaateid esindava) presidendi Hassan Rouhani poolehoidjate hulgast samuti vähehaaval kriitikat kuuldavale toonud. Surve all olev president seisab uute valimistega silmitsi juba tuleva aasta mais, mistõttu on oodata poolehoiu võitmiseks edasist retoorika karmistumist ja välisvaenlaste otsimist.

Nii mõnegi nähtavat kursimuutust oodanud valija toon on nüüdseks muutunud ja seisukohtadesse on ilmunud pessimistlikke noote.

Kuigi sõnavõtud välismaailmale tuleb antud perioodil panna Iraanis toimuva valimisvõitluse konteksti, on paljude esmane eufooria asendunud küsimusega, kas lubatud mõõdukusel ja väljapakutud muudatustel on seni ka tegelikku sisu olnud. Kas on võimalik, et Hassan Rouhanist saab esimene ühe ametiajaga president? Iraani sisepoliitilist olukorda analüüsides tasub arvesse võtta mitmeid aspekte. 

Iraan jätkab üldjoontes vanal kursil

Rouhani võimuletulekut saatis muudatuste ootus ja nn Iraani tuumakokkulepet tähistasid inimesed pealinna Teherani tänavatel rõõmuhõisete saatel. „Me ei otsinud vaid tuumakokkulepet,“ ütles Rouhani möödunud aastal ÜRO-s esinedes. „Tahame välja pakkuda uue ja konstruktiivse tee luua uus rahvusvaheline kord.“

Samas aga kutsus USA presidendi Barack Obama ja välisminister Javad Zarifi põgus käesurumine Iraanis esile teravat kriitikat. Aasta hiljem, läinudnädalases ÜRO kõnes aga süüdistas Rouhani teravalt USA-d, kes pole tema hinnangul tuumakokkuleppele järgnenud lubadustest kinni pidanud. Ta väidab, et kaheksa kuu jooksul alates kokkuleppe jõustumisest on Washington pidurdanud äritehinguid ja blokeerinud Iraani juurdepääsu pankadele.

“Puudub sõnapidamine /-/ USA poolt, kes on ilmutanud viimaste kuude jooksul ebaõiget lähenemist, mida tuleks viivitamatult muuta,“ ütleb ta oma kõnes. Samal ajal lükkab Iraani delegatsioon Alžeerias tagasi järjekordse OPECi tippkohtumisel tehtud ettepaneku nafta tootmist vähendada, pahandades teisi tootjaid.

Lisaks narkokaubanduses süüdistatutele on hukatud ka vähemuste esindajaid, näiteks kurde või sunniite, keda väideti olevat toime pannud „Jumalat solvavaid akte.“

Nii mõnegi nähtavat kursimuutust oodanud valija toon on nüüdseks muutunud ja seisukohtadesse on ilmunud pessimistlikke noote. 34-aastane Mahnaz näiteks unistab, et naiste pearättide kandmine ühel päeval islamiriigis taas vabatahtlikuks muutub. Ta peab rätikukandmise sundust ahistavaks ja tema seisukohaga ühinevad ta tuttavad, kuigi mitmed Mahnazi sõbrannad kannaksid ka ilma seaduseta pearätti edasi. Mahnaz arvas, et Rouhanid toetades tulevad sellised tabuteemad Iraanis arutlusele – seni aga paraku täiesti tulutult.

Teema, mida toovad välja teised, on poliitiliste vangide, eriti reformistlike vaadetega Mir Hossein Mousavi ja Mehdi Karroubi vabastamine – üks valimislubadustest, mis Rouhanile poolehoiu tõi. Vabastamine venib, selle asemel näeb jätkuvalt valitsust kritiseerivate inimeste vangistamist.

Jätkuvalt on keelatud välismaiste satelliidikanalite vaatamine, kuigi praktikas sellest enamik linnainimesi kinni ei pea. Mööblikaupmees Firuz viskab naljatades, et tema vaatab salaja BBC Farsit, siis kohalikke uudiseid ja kahe baasil järeldab, et tõde on kusagil vahepeal. Samas teab ta hästi, et kui võimud sooviksid, saaks ta trahvi, äärmisel juhul aga istuks ta välismaiste kanalite vaatamise eest vanglas.

Tänaval hoiatavad plakatid satelliidikanalite demoraliseeriva mõju eest kõiki. Jätkuvalt kehtivad kõikvõimalikud meediapiirangud – näiteks on keelatud kajastada endise presidendi Seyed Mohammad Khatami jt ebasoovitavate isikute seisukohti.

Amnesty Internationali sõnul pandi eelmisel aastal Iraanis (eelkõige süüdistusega narkokuritegudes) kõigest esimese poolaasta jooksul toime pea 700 riiklikult autoriseeritud hukkamist, mis hoiab Iraani ligi tuhande surmamõistetuga aastas endiselt maailmas esikolmikus. Õigusemõistmine aga Amnesty raportide kohaselt õiglane ei ole, lisaks pole suudetud tõendada, et surmanuhtlus heidutamise teel kuritegevust vähendaks.

Lisaks narkokaubanduses süüdistatutele hukati ka vähemuste esindajaid, näiteks kurde või sunniite, keda väideti olevat toime pannud „Jumalat solvavaid akte.“

Kuid eelkõige küsivad Rouhani oponendid ning temale hääled usaldanud valijad – ehkki võib-olla ennatlikult –, miks pole osalisest sanktsioonide lõpetamisest tuntavat kasu. Väljapoolt kostab aga jätkuvat kriitikat Iraani inimõiguste olukorra kohta. See on ka põhjus, miks osa piirangutest Iraani jaoks jätkuvalt jõus on. Pole vähe riigipäid, kes on kritiseerinud Iraani terrorismi toetamises ja laiaulatuslikus sekkumises Süüria ja Jeemeni taolistesse konfliktidesse, seal õli tulle valades.

Muutused on aeganõudvad

Loomulikult pole Rouhanile pärandatud Iraan lihtsas olukorras ei rahvusvaheliste suhete, majanduse, inimõiguste ega sotsiaalse olukorra aspektist. Rouhani ultrakonservatiivne eelkäija Mahmoud Ahmadinejad pärandas talle hulga ebaefektiivseid projekte (nagu näiteks populistlik üleriiklik Mehri kommunaalhoonestuse projekt) ja ebamõistlikud riiklikud toetused kütusele ja veele, lokkava korruptsiooni, vaesuse, töötuse, linnastumise ning mitmesugused keskkonnakatastroofid. Nendega toimetulek pole 77-miljonilise rahvaarvuga riigis mõistagi lihtne ülesanne.

Inimõiguste, eriti naiste õiguste teema on jätkuvalt tundlik.

Teisest küljest on Iraan alates 2014. aasta teisest poolest majanduskasvu siiski upitanud ja vähehaaval stagnatsiooni tõusuks pöördunud. Osaliselt madalate naftahindade pärast pole sanktsioonide osaline kaotamine ennustatud 8-10-protsendilist majanduskasvu tõusu toonud, kuigi Iraan on naftatootmist (vaatamata teiste tootjate protestidele) tunduvalt kasvatanud.

Rahvusvahelised pankadevahelised dollaritehingud, millest Iraan on seni välja arvatud, on jätkuv väljakutse ning usalduse taastamine Iraani ja Lääne vahel on aeganõudev protsess, millest pole huvitatud ka USA lähim liitlane regioonis, Iisrael. Ometi on ka peaaegu 4-protsendiline majanduskasv Iraani varasemaid trende vaadates samm edasi.

Iraani meediamaastikku on 2015. hinnatud Freedom House’i raportis „mittevabaks,“ skoorides 100/90 (0 parim, 100 halvim), millega Iraan on maailmas üks tagurlikumaid. Samas on ühismeediapiirangutest kõrvalehiilimine, satelliidikanalite vaatamine jms paratamatus, millega konservatiivsel riigil tuleb leppida või kohaneda.

Inimõiguste, eriti naiste õiguste teema on jätkuvalt tundlik, sest naistele kehtivad mitmed õigusi kahandavad piirangud. Kuid siingi on näha teatud positiivseid trende – näiteks esitati märtsi parlamendivalimistele rekordarv naisi, kellest valituks osutus samuti rekordiline hulk – 22 naist 290-liikmelisse parlamenti.

Ees seisab karm valimisvõitlus

Iraani majandusteadlane Saeed Laylaz ütles al Monitori vahendusel, et Iraani avalikkus tõestas kevadistel parlamendivalimistel Rouhani suuna poolt taashääletades, et on tema juhtimisega rahul. Ta lisas, et opositsiooni kriitika tuumaleppe ja selle majanduslikku mõju osas pole tõsiseltvõetav. Kuid arvamused erinevad, eriti sõltuvalt inimeste majanduslikust sissetulekust.

Valijate koondamiseks võetakse ennustatavalt kasutusele vaenlaste otsimise retoorika.

Ka Iraanis reisides oli lisaks kiitusele kuulda arvamusi, mis Rouhani võimekuse kahtluste alla seadsid. „Rouhani pole midagi erilist ära teinud,“ „Rouhanil puuduvad selged seisukohad,“ „Rouhani ei saaks olla poliitikas, kui kõrgeim usujuht poleks teda ja ta nimekirja heaks kiitnud, seega allub ta konservatiividele.“ Need hinnangud peegeldavad kasvavaid kahtlusi.

President seisab mitme tule vahel – ultrakonservatiivid, kes iga takistust läbikukkumiseks tituleerivad; ja mõõdukate vaadetega valijate kasvav heitumus. Samas teatas hiljuti Iraani kõrgeim usujuht Ajatolla Ali Khamenei, et riigi vaese ja ultrakonservatiivse elanikkonna seas populaarsele konkurendile, Mahmoud Ahmadinejadile ta „andis nõu mitte osaleda.“ Konstitutsiooniliselt on kõrgeimal usujuhil ses osas vaid nõuandev roll, aga tema mõju ei tasu alahinnata.

Rouhani endine valimiste põhilubadus, teha maailmaga tuumakokkulepe, on saavutatud. Kuid lubadus sellega riigile majanduslikult ja rahvusvaheliselt uus hingamine tuua, on saavutatud vaid osaliselt ja valijate koondamiseks võetakse ennustatavalt kasutusele vaenlaste otsimise retoorika. Iraani presidendivalimiste võitlus saab olema pingeline. Rouhanil seisab ees katsumus tõestada mitmel rindel, et mitmel pool tervitatud „mõõdukus“ ka sisu omab.



Autori reis Iraani toimus koostöös MTÜ Mondoga osana Euroopa Komisjoni poolt rahastatavast projektist Media4Development.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Kotsar näeb tänu finaalturniirile jõudmisele üle pika aja enda vanemaid

Eesti korvpalluri Maik-Kalev Kotsari ülikooli South Carolina edutee USA üliõpilasmeistrivõistluste finaalturniiril jätkus, kui kaheksa tugevama hulgas alistati Florida ülikool 77:70 (33:40).

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.