Valitsus otsustas jätta töötuskindlustusmakse määra neljaks aastaks praegusele tasemele ({{commentsTotal}})

Valitsus otsustas jätta töötuskindlustusmakse määra neljaks aastaks samale tasemele kui praegu ehk 2,4% peale. Samas on töötukassa rahavarud viimastel aastatel kiiresti paisunud ning jõuavad varsti juba 700 miljoni euro lähedale. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul ei kasva aga reservid edaspidi enam nii kiiresti, sest töötukassa saab kohustusi juurde.

Töötukassa rahavarud on alates majanduskriisist väga kiiresti kasvanud. Kui 2009. aastal langes töötukassa netovarade väärtus 132 miljoni euroni, siis pärast seda varade on maht igal aastal kümnete miljonite võrra kasvanud ning selle aasta lõpuks jõuavad varad juba 680 miljoni euro tasemele. Tööandjate keskliit leiab, et töötukassal on liiga palju raha.

"Sellist tööpuuduse kasvu, mis põhjendaks nii suuri reserve, ei ole kusagilt paistmas," ütles tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Reserve kasvatab töötuskindlustusmakse, mille määr on tänase seisuga 2,4% - 1,6% panustab töölkäija ja 0,8% tööandja töötaja brutotasust.

Kuigi maksemäär on alates majanduskriisist langenud, on see siiski endiselt kõrgem kui oli enne kriisi. Täna otsustas valitsus jätta vaatamata reservide kiirele kasvule maksemäära 2,4% peale. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovki sõnul pole maksemäära langetamine praegu põhjendatud, sest töötukassa saab ülesandeid juurde, näiteks käivitub ulatuslik koolitusprogramm ning samuti võtab töötukassast raha töövõimereform. Seetõttu ei kasva töötukassa rahavarud edaspidi enam nii kiiresti kui varem.

"Loomulikult on valitsusel põhimõtteliselt võimalik otsustada ka seda, et hakata näiteks töötuskindlustuse maksemäära alandamisega reservidest tegevusi finantseerima, aga kui me tahame enam vähem nulli jääda, siis tõesti siin väga palju liikumisruumi hetkel ei ole," lausus Ossinovski.

Ossinovski peab võimalikuks, et tulevikus võivad haigushüvitised kolida haigekassast töötukassasse. Ossinovski hinnangul on töötukassa rahaseis piisavalt hea, et sellega hakkama saada.

"Kuna töötukassal tõepoolest on nüüd tõepoolest juba reserve ligi 700 miljonit eurot selle aasta lõpuks, siis arusaadavalt on võimalik ka negatiivse tulemiga mitu õige aastat nii tänased teenused ära katta kulude mõttes kui ka täiendavalt ajutise töövõimetuse kulusid sinna tuua," märkis minister.

Toomas Tamsar ütles, et see valitsusliikmed ise räägivad täna sellest, et haigushüvitised võiks viia haigekassast töötukassasse, näitab, et valitsuse liikmed ise ei arva täna enam, et kõiki neid reserve oleks vaja tööpuudusega tegelemiseks. "Ka valitsuse liikmed ise on aru saanud, et seda raha on tegelikult vaja selleks, et eelarvet paremini tasakaalus hoida," sõnas Tamsar.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: