Poliitilist otsust Haapsalu raudtee ehitamiseks pole senini ({{commentsTotal}})

Vaidlusi tekitanud Haapsalu raudteetrassi asukohaplaneering on valmimas, kuid poliitilist otsust pole vähemalt 60 miljonit eurot maksva elektriraudtee ehitamiseks siiani. Nüüd muutub üha tõenäolisemaks, et Rail Balticu rajamise tõttu ei saaks Haapsalu raudteed lähema kümne aasta jooksul taastada.

Lääne maavalitsuse nägemuse järgi võiksid rongid sõita tulevikus Haapsalu raudteeliinil kuni 160 km/h. Raudtee saaks suures osas ehitada juba olemasolevale vanemale trassile, kuid seda tuleks siiski mõnes kohas õgvendada. See ei meeldi aga mitmetele trassi äärde jäävate majade elanikele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Paliveres koguti kiirrongide vastu 72 protestiallkirja. Kõige enam mõjutab raudteeplaneering Allikmaa küla, kus trassikoridori jääks 12 kinnistul 5,9 hektarit maad.

"Konkreetsed allkirjad, mis koguti, olid Allikmaa küla inimesi puudutava õgvenduse vastu ja ka kiiruste vastu," selgitas Palivere aleviseltsi juhatuse liige Andrus Eilpuu.

Lääne maavalitsuse kinnitusel on võimalik, et nii kiireid ronge ja nende jaoks vajalikke trassiõgvendusi tegelikult ei tulegi, sest planeering jätab võimaluse rajada ka tagasihoidlikum raudtee. Täpsed vajadused määrab konkreetne ehitusprojekt, kui see peaks kunagi teoks saama.

"Me vaatame väga pikka perspektiivi. Me ei tee kümne või kahekümne aasta objekti. Rongiliiklus, kui me selle taastame ja tõepoolest rongid hakkavad siin sõitma, on ligi saja-aastane projekt," sõnas Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu.

Majandusministeerium ei ole siiani teinud otsust, milline võiks olla Haapsalu raudtee tulevik. AS Lääne Raudtee käis välja mõtte, et raudtee võiks ehitada eraettevõtja, kui riik tagaks liinile reisijateveo. Konkreetsemalt on olnud juttu Riisipere ja Turba vahelisest 6,5-kilomeetrisest lõigust, mille põhjal saaks võimalikku tasuvust katsetada. Läbirääkimised on kestnud selles osas juba üle aasta.

"Nüüd sügiseks on see plaan ikkagi selline, et seda on võimalik arutada riigikogus ja riigikogu liikmetega, kõigepealt toetusrühmas ja siis ka valitsuspartneritega," lausus majandus- ja taristuminister Kristen Michal.

Lääne Raudteest öeldi, et probleemiks võib osutuda see, kui ehitusega ei tehta algust enne Rail Balticu rajamist. Siis on Eesti raudtee-ehitajad suurprojektiga aastateks hõivatud ja Haapsalu raudtee taastamine lükkuks määramatusse tulevikku.

Toimetaja: Karin Koppel



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: