Kersti Kaljulaid: president peab olema seal, kus keeruliseks kisub ({{commentsTotal}})

Kersti Kaljulaid.
Kersti Kaljulaid. Autor/allikas: ERR

Presidendikandidaat Kersti Kaljulaid leiab avalikus kirjas Eesti ajakirjandusele, et presidendi roll on olla olemas seal, kus parasjagu keeruliseks kisub ning lubab erapooletult kaasa aidata Eesti elu kitsaskohtade kaotamisele.

"Presidendi roll on kirjeldatud põhiseaduses. Aga presidendil on alati tema sõna jõud, millest põhiseadus ei räägi. President ei saa pakkuda lahendust igale Eesti elu probleemile, kuid juba probleemi sõnastamine ja selle välja ütlemine on väga suur samm lahenduse poole. Seda saab ja peab president tegema. Nõudlikult, vastutustundlikult ja erapooletult. Kuid alati mitte avalikult. Ikka vastavalt vajadusele nii, et liiguksime lahenduse poole," selgitas Kaljulaid.

Kaljulaid tõdes, et tal ei ole programmi ja presidendil ei pea peagi seda olema, kuna programmid on erakondadel.

"Erakondadel on valimiste eel kohustus mõelda, kuidas täpselt me edasi liigume. Presidendil peavad aga olema seisukohad. Need muudavad presidendi tegutsemise arusaadavaks ja ettearvatavaks. Need annavad rahvale selge arusaamise, millel põhinedes president Eestis ja maailmas toimuva kohta sõna võtab," märkis ta.

Tema sõnul on kodanikku tema valikutes toetav riik eetiline riik ehk eetiline on selline Eesti, kes enesekindlalt aitab nõrgemaid eelarvest enne, kui hakkab kulutama neile, kes peaksid olema tugevad.

"Toetus on neile, kes ei saa oma vabadusi realiseerida, sest on lapsed, haiged või mingil põhjusel hariduseta. Kõigile teistele on mõeldud vabadused. Ei ole tingimata vaja igakülgseid ettevõtlustoetusi. Aga tingimata on vaja koole, lasteaedu, spordikoole, spordivõimalusi ja terviseedendust. Eetilisel Eesti riigil on käed-jalad täis tööd, millega ta peab tegelema, et rahvust hoida, kaitsta ja arendada. Et luua enesekindlat eestimaalast," ütles Kaljulaid.

Kaljulaiu sõnul peab arusaamine riigist ja tema pakutavast muutuma nii, nagu ühiskond areneb ning Eestist on kujunenud kodanikeühenduste riik.

"Meie kõik olemegi riik. Peale maksutulu panustavad Eesti inimesed järjest enam oma riiki tegudega, ajaga, sõnaga. On aeg võtta see ressurss kasutusele. Tuleb leida, kuidas seal, kus meid on vähe, või vajatakse üsna spetsiifilist tuge, saab osa avalikke teenuseid võtta üle kolmas sektor," leidis ta.

Kaljulaiu arvates on Eesti keskmise sissetuleku lõksus, kust saab välja just Eestile sobivate lahendustega, kus trendide jälgimisest enam ei piisa.

"1000-eurose keskmise palgaga riik ei vaja enam lihtsaid lahendusi nagu välisinvestorite pakutav tehnoloogia ja sissetöötatud turustuskanal. Nüüd peame astuma innovatsiooniliidrite hulka. Me olemegi astumas, olen kindel," tõdes Kaljulaid.

"Presidendi roll on Eestis väga oluline. Kui minust saab esmaspäeval president, siis hakkan peagi kõrvaldama oma suurimat puudust, seda, et Eesti inimesed ei tunne mind. Teen seda nii palju kui võimalik ja nii kiiresti kui võimalik, jätmata unarusse muid presidendile seatud ülesandeid ja kohustusi," kinnitas Kaljulaid.

Toimetaja: Marek Kuul



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: