Fotod ja videod: Jeruusalemmas leidsid aset ekspresident Shimon Peresi matused ({{commentsTotal}})

{{1475219068000 | amCalendar}}

Täna maeti Jeruusalemmas Iisraeli ekspeaminister ja -president Shimon Peres. Teda olid ära saatma tulnud riigitegelased kogu maailmast, teiste seas oli ka Eesti peaminister Taavi Rõivas.

Kokku oli kohale saabunud 90 delegatsiooni 70 riigist, vahendasid BBC, ERR-i teleuudised jt.

Palestiinlasi esindas omavalitsuse president Mahmud Abbas.

Kõrge Palestiina ametnik ütles uudisteagentuurile Associated Press, et "Abbas soovib saata Iisraeli ühiskonnale tugeva sõnumi, et palestiinlased toetavad rahu ning hindavaid rahumeelsete meeste, nagu Shimon Peres, püüdlusi".

Enne matusetseremooniat kätles Abbas ka Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga.

Gaza sektorit valitsev radikaalsem palestiinlaste liikumine Hamas mõistis aga oma poliitilise rivaali Abbasi visiidi teravasõnaliselt hukka.

Ametliku esindaja on matustele saatnud ka Jordaania ja Egiptus - kaks araabiariiki, kes on Iisraeliga rahu sõlminud.

Mitmed matusetseremoonial sõna võtnud riigijuhid kirjeldasid ekspresidenti kui suure visiooni ja rahusooviga poliitikut.

USA endine president Bill Clinton, kes aitas 1990. aastate alguses sõlmida Oslo rahuleppeid, märkis, et Peres oli "Iisraeli suurim unistaja". "Ta kujutas ette kõiki neid asju, mida me võiks teha. Ta alustas oma elu Iisraeli andekaima õpilasena, sai Iisraeli parimaks õpetajaks ning lõpetas Iisraeli suurima unistajana," rääkis Clinton.

USA president Barack Obama ütles oma kõnes, et Peres oli "üks 20. sajandi hiiglastest" nagu Nelson Mandela või kuninganna Elizabeth II.

Obama rõhutas, et Peres uskus palestiinlaste võrdsesse kohtlemisse ning et ta jäi sellele põhimõttele kindlaks isegi terrorünnakute ohu ajal ning pärast pettumisi läbirääkimistelaua taga.

"Kui me näeme maailma riigijuhte siia kogunemas, meie sõpru lähedalt ja kaugelt, kes on tulnud siia viimast austust avaldama, saame me aru, et sind ei igatseta taga mitte ainult siin, kodumaal, vaid kogu maailmas. Me kõik igatseme sind taga, juba praegu," sõnas Iisraeli president Reuven Rivlin.

Matuseid peetakse suurimaks selliseks sündmuseks pärast 1995. aastat, kui maeti atentaadis hukkunud peaminister Yitzhak Rabin. 

Surmani täie mõistuse juures viibinud ja oma peatset lahkumist ette aimanud Peres koostas ise matusetalituse korra ja valis ka leinamuusika. 

Peres suri ööl vastu kolmapäeva 93-aastasena Tel Avivi lähedal asuvas haiglas.

Peres sai 13. septembril insuldi ja oli sestpeale Tel Avivi lähedal haiglas intensiivravis.

Teisipäeval teatas Peresele lähedal seisnud allikas, et ekspresidendi tervislik seisund on tõsiselt halvenenud ja ta võitleb oma elu eest.

Peres oli Iisraeli president aastatel 2007-2014. Seitse aastakümmet kestnud karjääri jooksul oli ta ka välisminister, rahandusminister ning kahel korral ka peaminister.

Tema karjääri tipphetk saabus 1994. aastal, kui ta sai koos Iisraeli peaministri Yitzhak Rabini ja palestiinlaste tolleaegse liidri Yasser Arafatiga Nobeli rahupreemia rolli eest Oslo lepete saavutamisel. Peres oli siis Iisraeli välisminister.

Rohkem kui kaks aastakümmet hiljem ei ole ikka veel Iisraeli ja palestiinlaste vahel rahu ning mõned on valmis niinimetatud kahe riigi lahenduse idee maha matma.

Rabini tappis 1995. aastal Oslo lepete vastane juudi äärmuslane. Viis aastat hiljem aga algas verine palestiinlaste teine ülestõus, intifada.

Kui 2013. aastal algasid uued kõnelused, avaldas Peres optimismi. Ta märkis, et läbirääkimistel oli "selge eesmärk" saavutada kahe riigi lahendus, mis tähendaks, et Iisrael ja Palestiina ei võitleks teineteisega, vaid elaks kõrvuti rahus ja koostöös.

"Rahule ei ole alternatiivi. Pole mingit mõtet sõda pidada," sõnas ta. "Terroril ei ole sõnumit. Terror ei saa küpsetada leiba ega pakkuda värsket õhku hingamiseks. See on kulukas, see on kasutu, see ei too midagi."

Peres ütles kunagi, et tema pikaealisuse saladus on igapäevane füüsiline koormus, vähene söömine ning üks või kaks pokaali head veini päevas.

Ta sündis 1923. aastal Poolas ning emigreerus Palestiina aladele 11-aastasena.

Peres kuulus Iisraeli relvajõudude eelkäija Haganah' ridadesse ning sai juba 29-aastasena lapsekingades kaitseministeeriumi peadirektoriks.

Selles ametis aitas ta kavandada 1956. aasta Suessi sõda, milles Iisrael oli koos Prantsusmaa ja Suurbritanniaga Egiptuse vastu.

Peres tõrjus kunagi igasugused kompromissid vaenulike araabia riikidega, kuid muutis meelt pärast 1977. aastat, kui Egiptuse president Anwar Sadat tegi ajaloolise visiidi Jeruusalemma, mis viis araabia-Iisraeli rahuleppeni.

"Mina ei muutunud, ma arvan, et olukord on muutunud," ütles Peres selle aasta veebruaris ajakirjas Time avaldatud intervjuus.

Peres oli Iisraeli parlamendi liige alates 1959. aastast ning juhtis Tööparteid aastast 1977. Ta oli peaminister aastatel 1984-1986 ning pärast Rabini mõrva uuesti 1995-1996.

2005. aastal lahkus ta Tööparteist ja ühines Ariel Sharoni loodud uue tsentristliku erakonnaga Kadima.

Nende allianss tagas selle, et Iisrael viis oma väed ja asunikud pärast 38 aastat kestnud okupatsiooni Gaza sektorist välja, kuid kõik lootused rahuprotsessi elustada ei andnud tulemusi.

Iisraeli parlament valis ta 2007. aastal suuresti tseremoniaalsesse presidendi ametisse, kust ta lahkus 2014. aastal.

Peres oli aktiivne isegi pärast südameprobleeme selle aasta jaanuaris.

Tema abikaasa Sonya suri 2011. aastal. Neil oli kolm last ja mitu lapselast.

 

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: