Fotogalerii: poolteist aastat pärast maavärinat elavad nepallased muldpõrandaga onnides ({{commentsTotal}})

Eelmise aasta aprillis raputas Nepali 7,8-magnituudiline maavärin, millele järgnesid iga 15 kuni 20 minuti järel uued järeltõuked. 17 päeva hiljem tabas riiki eriti tugev, 7,3-magnituudiline järeltõuge, mis hävitas lõplikult paljud ehitised, mis olid esimestes värinates vaid kannatada saanud. Maavärin tappis ligikaudu 9000 inimest, vigastas 22 000 inimest ja hävitas 800 000 kodu.

Kuigi katastroofist möödub peagi poolteist aastat, on riik endiselt suuresti rusudes. Eriti paistab see silma mägistes piirkondades, kus on maavärina põhjustatud maalihked uhtunud minema terveid külasid. Inimesed ei saa aga oma kodusid taastada, kuna valitsus pole siiani välja jaganud toetusi: erinevad valitsused ja organisatsioonid on annetanud Nepalile ehitiste taastamiseks üle nelja miljardi USA dollari, mis seisab poliitiliste vaidluste ja suure bürokraatia tõttu endiselt pankades ning mille eest pole siiani ehitatud ühtegi maja.

Esialgu ei suutnud erinevad parteid kokku leppida, kuidas toetusi inimestele jagada. Lõpuks jõuti otsusele, et kõik toetuse saajad peavad end registreerima pangas, mis pole sugugi lihtne kaugetes mägistes piirkondades elavatele inimestele, kes on praegused suurimad abivajajad.

 

Autori reis Nepali toimus koostöös MTÜ Mondoga osana Euroopa Komisjoni poolt rahastatavast projektist Media4Development.

Toimetaja: Allan Rajavee



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: