Lauri Luik: aeg on hoolima hakata – loobugem karusloomakasvatusest ({{commentsTotal}})

Lauri Luik
Lauri Luik Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigikogu töölauale on taas jõudnud karusloomakasvatuste keelustamise teema. Üldiselt vaba ettevõtluse suure toetajana olen ma karusloomafarmide, tsirkuste jms osas teist meelt. Leian, et oleme inimkonnana jõudnud sellisesse arenguetappi, kus peaksime elava hävitamist ja ekspluateerimist hakkama tõsiselt piirama, kirjutab riigikogu liige Lauri Luik (RE) oma repliigis.

Ma ei ole naiivne, arvates, et suudame lähiajal täielikult loodust säästvale ja seda austavale toimimisele üle minna, kuid viimane aeg on selline suund võtta. Igapäevaste olmemurede kõrval peame end sundima mõtlema ka laiemalt, nii umbes 100-200 aastat tulevikku vaadates.

Tegelikult ei pea ma silmas pelgalt karusloomi ja tsirkust, vaid kogu elusat loodust tervikuna. Millise Maa ja suhtumise loodusesse soovime pärandada oma järeltulevatele põlvedele? Eetikale tuleb selle kõige juures kõvasti ruumi juurde teha, oma ego, mugavuste ja harjumuste arvelt.

Olgu öeldud, et ma ei räägi antud kontekstis loomsest toidust meie laual. Inimene on aastatuhandeid liha söönud ning seda trendi ma murda ei püüa. Ehkki jätkuvalt ei saa ma aru, miks inimesed peaksid krokodilli liha sööma või ninasarviku sarve tarvitama.

Küll aga pean ma silmas tarbetut loomade ja looduse tapmist ning ärakasutamist raha, edevuse, meelelahutuse ja mugavuse eesmärgil.

Selles vallas olen ka ise poolel teel, ei häbene tunnistada. Mul on ka praegu jalas nahast kingad, tõsi, need on materjalist, mis on saadud lihatööstuse jääkidest. Kuid aina enam teen ka rõivaid jm oste sooritades selles osas teadlikke valikuid. Loomade tsirkuses ei käi ma aga enam ammu.

Tänapäevane tehnoloogia võimaldab edukalt toota tervisele sõbralikke materjale, mis hoiavad meid vajadusel soojas ning näevad ka muljetavaldavad välja. Hoiakute ja suundumuste muutused on valusad, tean seda omast kogemusest. Kuid targem suudab – ja me ju tahame olla targad.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: