Kaljulaid sooviks presidendina olla eelkõige eestvedaja - VIDEO ({{commentsTotal}})

{{1475233721000 | amCalendar}}

90 riigikogu liikme poolt presidendikandidaadiks esitatud Kersti Kaljulaid ütles Vikerraadio "Valimisstuudio" saates, et sooviks presidendina olla eelkõige eestvedaja.

Poliitika kui selline on eestvedamise kunst, ütles Kaljulaid. "Aga ka ühendamine on väga tähtis."

"Julgen seista keset platsi, kui miski vajab ärategemist ja öelda: hakkame nüüd tegema," märkis ta.

Vastuseks küsimusele, kus on piir, kust alates Euroopa Liidu muutumise heakskiitmiseks tuleks Eestis uuesti korraldada referendum, ütles Kaljulaid, et see jookseb kohast, kus Euroopa Liit ei oleks enam rahvusriikide liit.

"Arvan, et lahenduseks ei ole föderatiivsem Euroopa," ütles Kaljulaid saatejuhi küsimusele vastates. "Mulle tundub, et aeg on ausse tõsta subsidiaarsuse põhimõte ehk see, kui Euroopa tasandil lahendatakse vaid neid probleeme, mida liikmesriigid ise lahendada ei oska."

Saatejuht meenutas presidendikandidaat Mailis Repsi pakutud initsiatiivi korraldada Eestis USA ja Venemaa tippkohtumine. "Minu välispoliitiline initsiatiiv võiks olla igas olukorras välja selgitada, kes mõtlevad meiega ühtemoodi ja koondada seejärel need riigijuhid üheskoos tegutsema," ütles Kaljulaid.

"Mis oleks teie sõnum presidendina rahvastiku vähenemise probleemiga tegelemiseks?" küsis saatejuht. Kas lahendus on sisserändes? Kaljulaiu hinnangul toob Eesti elatustaseme paranemine siia parema hariduse ja ettevalmistusega immigrante. Eesti peaks tegema kõik, et siin õppivad välisüliõpilased saaksid ja tahaksid siia päriseks jääda, märkis Kaljulaid.

Erakondade rahastamise suhtes ütles Kaljulaid, et on kuulnud ka kohtumistel riigikogus, et on olemas võimalusi seda parandada. Ta lubas selles küsimuses eraldi erakondade juhtidega suhelda. "Kõik mõttevoolud, mil on ühiskonnas arvestatav toetus, võiksid olla positsioonis, et nende sõnum pääseks mõjule," ütles ta.

Kaljulaid lubas presidendina vastata väga avatult küsimustele, mis puudutavad tema rahakotti ja vara. Otseselt ta küsimusele suhtumisest Reformierakonna rahastamisskandaali ei vastanud.

"Kui mulle lihtsalt ei meeldi mõni seadus, siis ma ei hakka põhiseadusest otsima seda nüanssi, nagi, kuhu oma eriarvamus riputada," märkis Kaljulaid seaduste väljakuulutamisest rääkides.

"Inimesele seadusega antud vabadusi ei tohi temalt ära võtta," ütles Kaljulaid kooseluseaduse teemal kõneldes.

Oma tulevasest meekonnast rääkides ütles Kaljulaid, et unikaalne olukord, kus nii paljud erinevad vaated toetavad presidendikandidaati vajab ka unikaalset reaktsiooni ja seetõttu oleks tema kantseleis koht kõigile maailmavaadetele. Täpsemalt ei ole ta kantselei komplekteerimise peale jõudnud mõelda.

Kaljulaid tõdes, et pidi kandideerimisotsuse tegema tundidega. Ta ütles, et tema pere saab aru, et nende privaatne ruum tema presidendiks saades kahaneb. "Jäime hiljaks [abikaasa] Rene elukäigu selgitamisega," tõdes ta vabandust paludes.

President on avaliku elu tegelane, kelle vaateid on inimestel õigus teada, ütles Kaljulaid. Avaliku elu tegelane on tema sõnul ka presidendi abikaasa, kuid temal ja perel on kindlasti suurem valikuvõimalus nende piiride määratlemisel.

Kaljulaid ütles, et tema lapsed käivad tavakoolis.

Kaljulaid ütles, et tal on mõtteid, kuidas vabariigi aastapäeva vastuvõtu traditsiooni täiendada, kuid ta pidas selgelt liiga varajaseks neist praegu rääkida.

Viimati loetud ja talle mõju avaldanud raamatuna nimetas Kaljulaid Charles de Gaulle'i elulugu.

Toimetaja: Anvar Samost



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: