Eesti eitab brittide mõjutustegevust EL-i eesistumise osas ({{commentsTotal}})

Klen Jäärats.
Klen Jäärats. Autor/allikas: ERR

Eesti Euroopa Liidu poliitika juhtimisega seotud kõrge ametnik lükkas tagasi väited nagu sooviks Ühendkuningriik Eestile eesistumiseks oma diplomaate appi pakkudes mõjutada brittide EL-ist lahkumise läbirääkimisi.

„Politico artiklis väidetu, et justkui briti mõjutavad meie [poliitikat] on pastakast välja imetud,“ ütles riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats BNS-ile.

Väljaanne Politico kirjutas neljapäeval, et Ühendkuningriik on alustanud kulissidetaguseid manöövreid, et mõjutada Brexiti-järgseid lahkumiskõnelusi, pakkudes väikestele eesistujariikidele nagu Malta ja Eesti appi oma diplomaate eesistumise korraldamiseks.

Tegelikult oli see, et Eesti laenab teistest riikidest ja Euroopa Liidu institutsioonidest eksperte eesistumise ajaks, teada juba ammu enne Brexiti rahvahääletust, rõhutas Jäärats.

„Kõige rohkem me võtame eksperte üldse Euroopa Liidu institutsioonide seest ja suur osa nendest ekspertidest on eestlased,“ rääkis Jäärats.

Teiseks ei ole Suurbritannia kindlasti ainuke riik, kust Eesti eksperte appi palub, lisas Jäärats. "Oleme rahvuslike ekspertide puhul rääkinud umbes kümnest, brittide puhul on jutt umbes viiest inimesest,“ täpsustas ta.

„Lisaks oleme vaadanud, et kui on mingid valdkonnad, mis on liiga tundlikud, siis seal me ei küsi abi brittidelt, vaid hoopis näiteks austerlastelt või sakslastelt,“ rõhutas Jäärats. Tema sõnul ei ole Ühendkuningriik ka kordagi oma eksperte Eestile peale surunud, vaid küsinud, mis valdkonna inimesi Eesti vajaks.

„Nad pole tegelikult mitte kordagi pakkunud, et saadame teile ühe, teise või kolmanda. Vastupidi - nad on öelnud, et mis teil vaja on, et kuna te nüüd võtsite meie eesistumise üle, siis meil on teie suhtes teatav arusaamine,“ rääkis Jäärats viidates sellele, et Eesti asub nüüd Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks 2017. aasta teisel poolel, kui oleks pidanud olema brittide eesistumine.

Jäärats rõhutas ka, et tegemist on igal juhul ekspertide laenamisega, mitte töögruppide juhtimisega, mis on eesistujariigi ametnike kanda.

Rääkides teemadest, mis alal britte appi palutakse, välistas Jäärats sellised Euroopa Liidu valdkonnad, millest Ühendkuningriik seoses EL-ist lahkumisega eriti võiks huvitatud olla.

„Need ei ole need niiöelda karmid valdkonnad, mida kõik kardavad, et britid hakkavad nüüd domineerima. See ei puuduta absoluutselt Brexiti läbirääkimisi, see ei puuduta finantssektorit,“ lubas Jäärats.

„Meid huvitavad valdkonnad on terrorism - kuna brittidel on ülitugev teadmine sel teemal, kusjuures nii Europoli juht kui ka Euroopa Komisjoni terrorismiteemade volinik on mõlemad britid,“ rääkis Jäärats. „Meil on ta väga kasulik, kui nad annaksid selle valdkonna taustateadmist, kuna nad on selles ühed maailma parimad," lisas Jäärats.

Veel üks teema, kus Suurbritannialt tuge oodatakse on Euroopa Liidu arenguabi Aafrikale andmise läbirääkimised, märkis Jäärats.

Lisaks on veel energiaturu disain valdkond, kus Eesti on mõelnud abi küsida, lisas Jäärats.

„Ja on veel kaks teemat - üks on ekspordi krediit, mis on väga tehniline töögrupp nõukogus, kus saaks tuge ja teine on merenduse valdkond ja suhted Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooniga (IMO),“ rääkis Jäärats. IMO perakorter asub Londonis ja brittidel on selle organisatsiooniga väga head sidemed, lisas ta.

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor rõhutas, et juba on ka Eestilt abi palutud – näiteks on meie järel eesistumist alustav Austria küsinud abi merendusteemade puhul. Meie aga oleme Austrialt palunud abi töögrupis, mis tegeleb eksootiliste puu- ja köögiviljadega.

Lisaks märkis Jäärats, et teiste riikide ekspertide töötamine eesistujariigi meeskonnas on Euroopa Liidus väga tavapärane praktika. Nii oli Eestil oma esindaja Läti ja Luksemburgi eesistumismeeskonnas ja praegu on mõned riigid ka selle kogemuse saamiseks meie poole pöördunud.

Lõpetuseks rõhutas Jäärats, et riik, kes saadab teise riiki oma eksperdi, katab täielikult tema palga ja lähetamiskulud. „Meie pakume talle ainult töökohta, arvutit, telefoni,“ ütles Jäärats.

Allikas: BNS



Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics