Eesti eitab brittide mõjutustegevust EL-i eesistumise osas ({{commentsTotal}})

Klen Jäärats.
Klen Jäärats. Autor/allikas: ERR

Eesti Euroopa Liidu poliitika juhtimisega seotud kõrge ametnik lükkas tagasi väited nagu sooviks Ühendkuningriik Eestile eesistumiseks oma diplomaate appi pakkudes mõjutada brittide EL-ist lahkumise läbirääkimisi.

„Politico artiklis väidetu, et justkui briti mõjutavad meie [poliitikat] on pastakast välja imetud,“ ütles riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats BNS-ile.

Väljaanne Politico kirjutas neljapäeval, et Ühendkuningriik on alustanud kulissidetaguseid manöövreid, et mõjutada Brexiti-järgseid lahkumiskõnelusi, pakkudes väikestele eesistujariikidele nagu Malta ja Eesti appi oma diplomaate eesistumise korraldamiseks.

Tegelikult oli see, et Eesti laenab teistest riikidest ja Euroopa Liidu institutsioonidest eksperte eesistumise ajaks, teada juba ammu enne Brexiti rahvahääletust, rõhutas Jäärats.

„Kõige rohkem me võtame eksperte üldse Euroopa Liidu institutsioonide seest ja suur osa nendest ekspertidest on eestlased,“ rääkis Jäärats.

Teiseks ei ole Suurbritannia kindlasti ainuke riik, kust Eesti eksperte appi palub, lisas Jäärats. "Oleme rahvuslike ekspertide puhul rääkinud umbes kümnest, brittide puhul on jutt umbes viiest inimesest,“ täpsustas ta.

„Lisaks oleme vaadanud, et kui on mingid valdkonnad, mis on liiga tundlikud, siis seal me ei küsi abi brittidelt, vaid hoopis näiteks austerlastelt või sakslastelt,“ rõhutas Jäärats. Tema sõnul ei ole Ühendkuningriik ka kordagi oma eksperte Eestile peale surunud, vaid küsinud, mis valdkonna inimesi Eesti vajaks.

„Nad pole tegelikult mitte kordagi pakkunud, et saadame teile ühe, teise või kolmanda. Vastupidi - nad on öelnud, et mis teil vaja on, et kuna te nüüd võtsite meie eesistumise üle, siis meil on teie suhtes teatav arusaamine,“ rääkis Jäärats viidates sellele, et Eesti asub nüüd Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks 2017. aasta teisel poolel, kui oleks pidanud olema brittide eesistumine.

Jäärats rõhutas ka, et tegemist on igal juhul ekspertide laenamisega, mitte töögruppide juhtimisega, mis on eesistujariigi ametnike kanda.

Rääkides teemadest, mis alal britte appi palutakse, välistas Jäärats sellised Euroopa Liidu valdkonnad, millest Ühendkuningriik seoses EL-ist lahkumisega eriti võiks huvitatud olla.

„Need ei ole need niiöelda karmid valdkonnad, mida kõik kardavad, et britid hakkavad nüüd domineerima. See ei puuduta absoluutselt Brexiti läbirääkimisi, see ei puuduta finantssektorit,“ lubas Jäärats.

„Meid huvitavad valdkonnad on terrorism - kuna brittidel on ülitugev teadmine sel teemal, kusjuures nii Europoli juht kui ka Euroopa Komisjoni terrorismiteemade volinik on mõlemad britid,“ rääkis Jäärats. „Meil on ta väga kasulik, kui nad annaksid selle valdkonna taustateadmist, kuna nad on selles ühed maailma parimad," lisas Jäärats.

Veel üks teema, kus Suurbritannialt tuge oodatakse on Euroopa Liidu arenguabi Aafrikale andmise läbirääkimised, märkis Jäärats.

Lisaks on veel energiaturu disain valdkond, kus Eesti on mõelnud abi küsida, lisas Jäärats.

„Ja on veel kaks teemat - üks on ekspordi krediit, mis on väga tehniline töögrupp nõukogus, kus saaks tuge ja teine on merenduse valdkond ja suhted Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooniga (IMO),“ rääkis Jäärats. IMO perakorter asub Londonis ja brittidel on selle organisatsiooniga väga head sidemed, lisas ta.

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor rõhutas, et juba on ka Eestilt abi palutud – näiteks on meie järel eesistumist alustav Austria küsinud abi merendusteemade puhul. Meie aga oleme Austrialt palunud abi töögrupis, mis tegeleb eksootiliste puu- ja köögiviljadega.

Lisaks märkis Jäärats, et teiste riikide ekspertide töötamine eesistujariigi meeskonnas on Euroopa Liidus väga tavapärane praktika. Nii oli Eestil oma esindaja Läti ja Luksemburgi eesistumismeeskonnas ja praegu on mõned riigid ka selle kogemuse saamiseks meie poole pöördunud.

Lõpetuseks rõhutas Jäärats, et riik, kes saadab teise riiki oma eksperdi, katab täielikult tema palga ja lähetamiskulud. „Meie pakume talle ainult töökohta, arvutit, telefoni,“ ütles Jäärats.

Allikas: BNS



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: