MH17 uurimisrühm Soomes tehtud testi tulemust ei kasutanud - Helsingi pole ikka veel luba andnud ({{commentsTotal}})

MH17 rahvusvahelise uurimisrühma JIT pressikonverents Hollandis 28. septembril. Autor: AFP/Scanpix

Soomes salaja tehtud Buk-raketisüsteemi testi tulemust pole rahvusvahelise uurimisrühma äsja avaldatud raportis kasutatud, sest Soome võimud pole selleks veel luba andnud. Soome keskkriminaalpolitsei kinnitas, et Hollandile õigusabi andmise protsess hetkel veel kestab ning juhtumiga polevat seotud "mingit dramaatikat", kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat.

Hollandi poolt juhitud rahvusvaheline kriminaaljuurdluse uurimisrühm (JIT) tutvustas kolmapäeval esialgset raportit 2014. aasta juulis aset leidnud MH17 juhtumi kohta. Muuhulgas väidetakse raportis, et 2014. aasta juulis Malaisia reisilennuki alla tulistanud raketisüsteem Buk toodi Ida-Ukrainasse Venemaa territooriumilt ning et 9M83 seeria BUK õhutõrjerakett tulistati välja Kremli-meelsete jõudude käes olnud Pervomaiske külast Donetski oblastis.

Teisipäeval jõudis aga avalikkuse ette informatsioon, et Hollandi uurimisrühm käis juurdluse käigus Soomes Vene päritolu raketisüsteemiga Buk salajast katsetust tegemas. Testi eesmärgiks oli välja selgitada, millise raketisüsteemiga Malaysian Airlinesi reisilennuk kaks aastat tagasi Ida-Ukrainas alla tulistati.

De Telegraafi poliitikatoimetaja Jorn Jonker ütles Yle uudistele antud intervjuus, et raketikatsetusi hoiti salajas seetõttu, et Soome ja Venemaa suhetes ei tekiks probleeme - nimelt kardeti, et Venemaa võib hakata Soomet tõsiselt survestama. Samuti peeti oluliseks, et vastaspoolel ei tekiks võimalust ega aega tõendite vaidlustamiseks.

Uudis sai Soome meedias ja poliitikute seas palju vastukaja ning palju on arutatud Venemaa-suunalise poliitika üle laiemalt.

Täpsemalt esitasid Hollandi võimud Soome kolleegidele õigusabipalve ning selle tagajärjel tehti Soome territooriumil katse raketisüsteemiga Buk. Paraku pole rahvusvahelisel uurimisrühmal õnnestunud katsetuse tulemust veel oma töös ametlikult kasutada, sest Soomest pole vastavat nõusolekut ikka veel saabunud.

"Me pole saanud Soome valitsuselt luba jagada testi tulemusi rahvusvahelise uurimisrühmaga," kinnitas Hollandi prokuratuuri kriminaaluurija Gerrit Thiry Helsingin Sanomatele reedel.

Ta ei soovinud täpsustada, kui kaua nad Soome valitsuse luba on oodanud. "Me oleme oodanud juba päris kaua. Me loodame, et võime peagi jagada seda informatsiooni rahvusvahelise uurimisrühmaga," lisas Thiry.

Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et Thiry ise juhib samaaegselt nii Hollandi ka rahvusvahelise uurimisrühma tööd. Ehk Soome andnud informatsiooni küll oma Hollandi kolleegidele, kuid selle materjali jagamine JIT-iga nõuab Soomelt eraldi luba, mida hetkel oodataksegi.

Thiry ei osanud öelda, milline instants peaks Soomes selle otsuse lõpuks tegema. "Seda tuleb küsida Soome ametnikelt," nentis ta.

Keskkriminaalpolitsei ülemkomissar Göran Wennqvist, et õigusabipalvele vastamise protsess on endiselt pooleli ning sellega loodetakse jõuda lõpule kuu aja jooksul.

"Asjaga pole seitud mingit dramaatikat, vaid asjad liiguvad tavapärase menetluse kohaselt," lisas ülemkomissar.

Helsingin Sanomat aga nendib artiklis, et Soome-poolne viivitamine on siiski kummaline, sest tega on olulise rahvusvahelise kriminaaljuurdlusega. JIT üritab koguda kriminaalõiguse jaoks olulisi tõendeid, et kahtlustavaid õnnestuks ka reaalselt kohtu ette tuua. Malaisia reisilennuki allatulistamist peetakse Euroopa viimase aja üheks kõige tõsisemaks sõjakuriteoks.

Samuti on märkimisväärne, et raketikatsetus tehti Soomes suure saladuskatte all ning sellest ei teavitatud isegi parlamendi välis- ja riigikaitsekomisjoni. Soome avalikkus saigi sellest esimest korda teada sellel nädalal Hollandi meedia kaudu.

Soome riigijuhid ja ametnikud on aga teema kohta jaganud vägagi lühikesi kommentaare. HS-i väitel pole mõned ametnikud nõustunud sel teemal vestlema isegi mitteametlikult ja anonüümselt.

Soome parlamendi välisasjade komisjoni aseesimees Pertti Salolainen imestas, miks komisjoni ei teavitatud omal ajal sellest, et MH17 juhtumit uurivad Hollandi ametnikud palusid Soomelt abi Buk-rakettide testide läbiviimiseks.

Koonderakonda esindav Salolainen arvas Yle saates "A-studio", et tõenäoliselt ei informeeritud komisjoni teema poliitilise sensitiivsuse tõttu.

"Mul on selline arvamus, et see on välispoliitiliselt siiski üsna delikaatne teema, sest me oleme märganud, kuivõrd raevukalt Venemaa enda vastu tehtud süüdistusi tõrjub. Seega on Venemaa selles küsimuses tegur, mida võetakse arvesse," nentis poliitik.

Toimetaja: Laur Viirand



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.