Niinistö: Buk-süsteemi raketikatsetuste salastamist soovisid Hollandi võimud ({{commentsTotal}})

{{1475243630000 | amCalendar}}

Soome president Sauli Niinistö ütles täna selleks puhuks korraldatud pressikonverentsil, et see oli Hollandi pool, kes tegi Soomele ettepaneku hoida MH17-uurimisrühma jaoks tehtavad raketikatsetused saladuses.

Riigipea väitel rääkisid Hollandi ametnikud Soome kolleegidele, et tulemused võiks avalikustada alles kriminaalmenetluse lõppedes, vahendasid Yle ja Helsingin Sanomat.

Malaisia reisilennuk tulistati Ida-Ukrainas alla 2014. aasta juulis ning esialgne õigusabipalve esitati Hollandi poolt Soomele sama aasta sügisel. 

Niinistö sõnul teavitas Soome pärast Hollandilt õigusabipalve saamist sellest ka Venemaad. Rohkem pole seda teemat Venemaaga arutatud, lisas ta samas.

2015. aastal palus Holland Soomelt Buk-raketisüsteemi katsetuste korraldamist ning 2015. aasta sügisel viidi need ka läbi. Plahvatuste tagajärjel tekkinud tükid saadeti Hollandisse uurimiseks.

Niinistö väitel on informatsiooni vahendamist raskendanud ka raketihangete raames tehtud kaubanduslikud kokkulepped. President lausus, et teema oli seega delikaatne mitte Venemaa pärast, vaid seetõttu, et tegu oli relvakaubandusega.

Samuti märkis ta, et Soomes pole veel tehtud otsust Hollandi poolt palutud lisainformatsiooni edastamise kohta ning selles küsimuses räägitakse läbi Hollandi õigusorganite ametnikega.

"Oma palves soovis Holland kogu asja saladusse jäämist ja kui me seda täpsustasime, andis Holland veel teada, et alles siis, kui esitatakse süüdistus ning juhtum läheb kohtusse, mainitakse ka Soome riiki. Ehk siis kohtuprotsessi käigus, kui isikuid süüdistatakse, kasutatakse tõenditena Soome materjale, kui neid on ja alles
siis avaldatakse ka, kust see on hangitud," rääkis Niinistö, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Yle andmetel arutati Hollandi palvet valitsuses ning valitsuskabineti välis- ja julgeoleku komisjonis. Otsuse abi anda tegi koonderakondlasest peaministri Alexander Stubbi juhitud valitsus.

Leht: MH17 uurimisrühm Soomes tehtud testi tulemust ei kasutanud - Helsingi pole ikka veel luba andnud

Soomes salaja tehtud Buk-raketisüsteemi testi tulemust pole rahvusvahelise uurimisrühma äsja avaldatud raportis kasutatud, sest Soome võimud pole selleks veel luba andnud. Soome keskkriminaalpolitsei kinnitas, et Hollandile õigusabi andmise protsess hetkel veel kestab ning juhtumiga polevat seotud "mingit dramaatikat", kirjutas ajaleht Helsingin Sanomat.

Hollandi poolt juhitud rahvusvaheline kriminaaljuurdluse uurimisrühm (JIT) tutvustas kolmapäeval esialgset raportit 2014. aasta juulis aset leidnud MH17 juhtumi kohta. Muuhulgas väidetakse raportis, et 2014. aasta juulis Malaisia reisilennuki alla tulistanud raketisüsteem Buk toodi Ida-Ukrainasse Venemaa territooriumilt ning et 9M83 seeria BUK õhutõrjerakett tulistati välja Kremli-meelsete jõudude käes olnud Pervomaiske külast Donetski oblastis.

Teisipäeval jõudis aga avalikkuse ette informatsioon, et Hollandi uurimisrühm käis juurdluse käigus Soomes Vene päritolu raketisüsteemiga Buk salajast katsetust tegemas. Testi eesmärgiks oli välja selgitada, millise raketisüsteemiga Malaysian Airlinesi reisilennuk kaks aastat tagasi Ida-Ukrainas alla tulistati.

De Telegraafi poliitikatoimetaja Jorn Jonker ütles Yle uudistele antud intervjuus, et raketikatsetusi hoiti salajas seetõttu, et Soome ja Venemaa suhetes ei tekiks probleeme - nimelt kardeti, et Venemaa võib hakata Soomet tõsiselt survestama. Samuti peeti oluliseks, et vastaspoolel ei tekiks võimalust ega aega tõendite vaidlustamiseks.

Uudis sai Soome meedias ja poliitikute seas palju vastukaja ning palju on arutatud Venemaa-suunalise poliitika üle laiemalt.

Täpsemalt esitasid Hollandi võimud Soome kolleegidele õigusabipalve ning selle tagajärjel tehti Soome territooriumil katse raketisüsteemiga Buk. Paraku pole rahvusvahelisel uurimisrühmal õnnestunud katsetuse tulemust veel oma töös ametlikult kasutada, sest Soomest pole vastavat nõusolekut ikka veel saabunud.

"Me pole saanud Soome valitsuselt luba jagada testi tulemusi rahvusvahelise uurimisrühmaga," kinnitas Hollandi prokuratuuri kriminaaluurija Gerrit Thiry Helsingin Sanomatele reedel.

Ta ei soovinud täpsustada, kui kaua nad Soome valitsuse luba on oodanud. "Me oleme oodanud juba päris kaua. Me loodame, et võime peagi jagada seda informatsiooni rahvusvahelise uurimisrühmaga," lisas Thiry.

Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et Thiry ise juhib samaaegselt nii Hollandi ka rahvusvahelise uurimisrühma tööd. Ehk Soome andnud informatsiooni küll oma Hollandi kolleegidele, kuid selle materjali jagamine JIT-iga nõuab Soomelt eraldi luba, mida hetkel oodataksegi.

Thiry ei osanud öelda, milline instants peaks Soomes selle otsuse lõpuks tegema. "Seda tuleb küsida Soome ametnikelt," nentis ta.

Keskkriminaalpolitsei ülemkomissar Göran Wennqvist, et õigusabipalvele vastamise protsess on endiselt pooleli ning sellega loodetakse jõuda lõpule kuu aja jooksul.

"Asjaga pole seitud mingit dramaatikat, vaid asjad liiguvad tavapärase menetluse kohaselt," lisas ülemkomissar.

Helsingin Sanomat aga nendib artiklis, et Soome-poolne viivitamine on siiski kummaline, sest tega on olulise rahvusvahelise kriminaaljuurdlusega. JIT üritab koguda kriminaalõiguse jaoks olulisi tõendeid, et kahtlustavaid õnnestuks ka reaalselt kohtu ette tuua. Malaisia reisilennuki allatulistamist peetakse Euroopa viimase aja üheks kõige tõsisemaks sõjakuriteoks.

Samuti on märkimisväärne, et raketikatsetus tehti Soomes suure saladuskatte all ning sellest ei teavitatud isegi parlamendi välis- ja riigikaitsekomisjoni. Soome avalikkus saigi sellest esimest korda teada sellel nädalal Hollandi meedia kaudu.

Soome riigijuhid ja ametnikud on aga teema kohta jaganud vägagi lühikesi kommentaare. HS-i väitel pole mõned ametnikud nõustunud sel teemal vestlema isegi mitteametlikult ja anonüümselt.

Soome parlamendi välisasjade komisjoni aseesimees Pertti Salolainen imestas, miks komisjoni ei teavitatud omal ajal sellest, et MH17 juhtumit uurivad Hollandi ametnikud palusid Soomelt abi Buk-rakettide testide läbiviimiseks.

Koonderakonda esindav Salolainen arvas Yle saates "A-studio", et tõenäoliselt ei informeeritud komisjoni teema poliitilise sensitiivsuse tõttu.

"Mul on selline arvamus, et see on välispoliitiliselt siiski üsna delikaatne teema, sest me oleme märganud, kuivõrd raevukalt Venemaa enda vastu tehtud süüdistusi tõrjub. Seega on Venemaa selles küsimuses tegur, mida võetakse arvesse," nentis poliitik.

Toimetaja: Laur Viirand



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema