Niinistö: Buk-süsteemi raketikatsetuste salastamist soovisid Hollandi võimud ({{commentsTotal}})

{{1475243630000 | amCalendar}}

Soome president Sauli Niinistö ütles täna selleks puhuks korraldatud pressikonverentsil, et see oli Hollandi pool, kes tegi Soomele ettepaneku hoida MH17-uurimisrühma jaoks tehtavad raketikatsetused saladuses.

Riigipea väitel rääkisid Hollandi ametnikud Soome kolleegidele, et tulemused võiks avalikustada alles kriminaalmenetluse lõppedes, vahendasid Yle ja Helsingin Sanomat.

Malaisia reisilennuk tulistati Ida-Ukrainas alla 2014. aasta juulis ning esialgne õigusabipalve esitati Hollandi poolt Soomele sama aasta sügisel. 

Niinistö sõnul teavitas Soome pärast Hollandilt õigusabipalve saamist sellest ka Venemaad. Rohkem pole seda teemat Venemaaga arutatud, lisas ta samas.

2015. aastal palus Holland Soomelt Buk-raketisüsteemi katsetuste korraldamist ning 2015. aasta sügisel viidi need ka läbi. Plahvatuste tagajärjel tekkinud tükid saadeti Hollandisse uurimiseks.

Niinistö väitel on informatsiooni vahendamist raskendanud ka raketihangete raames tehtud kaubanduslikud kokkulepped. President lausus, et teema oli seega delikaatne mitte Venemaa pärast, vaid seetõttu, et tegu oli relvakaubandusega.

Samuti märkis ta, et Soomes pole veel tehtud otsust Hollandi poolt palutud lisainformatsiooni edastamise kohta ning selles küsimuses räägitakse läbi Hollandi õigusorganite ametnikega.

"Oma palves soovis Holland kogu asja saladusse jäämist ja kui me seda täpsustasime, andis Holland veel teada, et alles siis, kui esitatakse süüdistus ning juhtum läheb kohtusse, mainitakse ka Soome riiki. Ehk siis kohtuprotsessi käigus, kui isikuid süüdistatakse, kasutatakse tõenditena Soome materjale, kui neid on ja alles
siis avaldatakse ka, kust see on hangitud," rääkis Niinistö, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Yle andmetel arutati Hollandi palvet valitsuses ning valitsuskabineti välis- ja julgeoleku komisjonis. Otsuse abi anda tegi koonderakondlasest peaministri Alexander Stubbi juhitud valitsus.

Leht: MH17 uurimisrühm Soomes tehtud testi tulemust ei kasutanud - Helsingi pole ikka veel luba andnud

Soomes salaja tehtud Buk-raketisüsteemi testi tulemust pole rahvusvahelise uurimisrühma äsja avaldatud raportis kasutatud, sest Soome võimud pole selleks veel luba andnud. Soome keskkriminaalpolitsei kinnitas, et Hollandile õigusabi andmise protsess hetkel veel kestab ning juhtumiga polevat seotud "mingit dramaatikat", kirjutas ajaleht Helsingin Sanomat.

Hollandi poolt juhitud rahvusvaheline kriminaaljuurdluse uurimisrühm (JIT) tutvustas kolmapäeval esialgset raportit 2014. aasta juulis aset leidnud MH17 juhtumi kohta. Muuhulgas väidetakse raportis, et 2014. aasta juulis Malaisia reisilennuki alla tulistanud raketisüsteem Buk toodi Ida-Ukrainasse Venemaa territooriumilt ning et 9M83 seeria BUK õhutõrjerakett tulistati välja Kremli-meelsete jõudude käes olnud Pervomaiske külast Donetski oblastis.

Teisipäeval jõudis aga avalikkuse ette informatsioon, et Hollandi uurimisrühm käis juurdluse käigus Soomes Vene päritolu raketisüsteemiga Buk salajast katsetust tegemas. Testi eesmärgiks oli välja selgitada, millise raketisüsteemiga Malaysian Airlinesi reisilennuk kaks aastat tagasi Ida-Ukrainas alla tulistati.

De Telegraafi poliitikatoimetaja Jorn Jonker ütles Yle uudistele antud intervjuus, et raketikatsetusi hoiti salajas seetõttu, et Soome ja Venemaa suhetes ei tekiks probleeme - nimelt kardeti, et Venemaa võib hakata Soomet tõsiselt survestama. Samuti peeti oluliseks, et vastaspoolel ei tekiks võimalust ega aega tõendite vaidlustamiseks.

Uudis sai Soome meedias ja poliitikute seas palju vastukaja ning palju on arutatud Venemaa-suunalise poliitika üle laiemalt.

Täpsemalt esitasid Hollandi võimud Soome kolleegidele õigusabipalve ning selle tagajärjel tehti Soome territooriumil katse raketisüsteemiga Buk. Paraku pole rahvusvahelisel uurimisrühmal õnnestunud katsetuse tulemust veel oma töös ametlikult kasutada, sest Soomest pole vastavat nõusolekut ikka veel saabunud.

"Me pole saanud Soome valitsuselt luba jagada testi tulemusi rahvusvahelise uurimisrühmaga," kinnitas Hollandi prokuratuuri kriminaaluurija Gerrit Thiry Helsingin Sanomatele reedel.

Ta ei soovinud täpsustada, kui kaua nad Soome valitsuse luba on oodanud. "Me oleme oodanud juba päris kaua. Me loodame, et võime peagi jagada seda informatsiooni rahvusvahelise uurimisrühmaga," lisas Thiry.

Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et Thiry ise juhib samaaegselt nii Hollandi ka rahvusvahelise uurimisrühma tööd. Ehk Soome andnud informatsiooni küll oma Hollandi kolleegidele, kuid selle materjali jagamine JIT-iga nõuab Soomelt eraldi luba, mida hetkel oodataksegi.

Thiry ei osanud öelda, milline instants peaks Soomes selle otsuse lõpuks tegema. "Seda tuleb küsida Soome ametnikelt," nentis ta.

Keskkriminaalpolitsei ülemkomissar Göran Wennqvist, et õigusabipalvele vastamise protsess on endiselt pooleli ning sellega loodetakse jõuda lõpule kuu aja jooksul.

"Asjaga pole seitud mingit dramaatikat, vaid asjad liiguvad tavapärase menetluse kohaselt," lisas ülemkomissar.

Helsingin Sanomat aga nendib artiklis, et Soome-poolne viivitamine on siiski kummaline, sest tega on olulise rahvusvahelise kriminaaljuurdlusega. JIT üritab koguda kriminaalõiguse jaoks olulisi tõendeid, et kahtlustavaid õnnestuks ka reaalselt kohtu ette tuua. Malaisia reisilennuki allatulistamist peetakse Euroopa viimase aja üheks kõige tõsisemaks sõjakuriteoks.

Samuti on märkimisväärne, et raketikatsetus tehti Soomes suure saladuskatte all ning sellest ei teavitatud isegi parlamendi välis- ja riigikaitsekomisjoni. Soome avalikkus saigi sellest esimest korda teada sellel nädalal Hollandi meedia kaudu.

Soome riigijuhid ja ametnikud on aga teema kohta jaganud vägagi lühikesi kommentaare. HS-i väitel pole mõned ametnikud nõustunud sel teemal vestlema isegi mitteametlikult ja anonüümselt.

Soome parlamendi välisasjade komisjoni aseesimees Pertti Salolainen imestas, miks komisjoni ei teavitatud omal ajal sellest, et MH17 juhtumit uurivad Hollandi ametnikud palusid Soomelt abi Buk-rakettide testide läbiviimiseks.

Koonderakonda esindav Salolainen arvas Yle saates "A-studio", et tõenäoliselt ei informeeritud komisjoni teema poliitilise sensitiivsuse tõttu.

"Mul on selline arvamus, et see on välispoliitiliselt siiski üsna delikaatne teema, sest me oleme märganud, kuivõrd raevukalt Venemaa enda vastu tehtud süüdistusi tõrjub. Seega on Venemaa selles küsimuses tegur, mida võetakse arvesse," nentis poliitik.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt rahanumbreid

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: