Draama Punamütsikeses: eesti lasteaia vanemad ei taha vene direktorit ({{commentsTotal}})

Lasteaed. Pildil ei ole Narva lasteaed.
Lasteaed. Pildil ei ole Narva lasteaed. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Narva ainsa eestikeelse lasteaia lapsevanemad nõuavad konkursitulemuste tühistamist, millega nimetati direktoriks venelanna.

Umbes 60 Punamütsikese lasteaia lapsevanemat saatis Narva linnapea Tarmo Tammistele, abilinnapea Vjatšeslav Konovalovile, õiguskantsler Ülle Madisele ning teadus- ja haridusministeeriumile pöördumise, millega nõutakse konkursi tühistamist, mille tulemusel määrati direktori ametisse Tatjana Korelina, mitte õppedirektor Angelika Soomets, vahendab ERR.ee venekeelne uudisteportaal.

Lapsevanemad paluvad oma pöördumises infot, milliste kriteeriumite alusel konkurss läbi viidi, et eestikeelse lasteaia direktoriks ei valitud eestlannast õppedirektor Angelika Soometsa, kes vastab täielikult konkursil esitatud tingimustele ja on ka rahvuselt eestlanna.

Lapsevanemad kirjutavad, et nende jaoks on täiesti ebaloogiline olukord, kus Narva ainsa eestikeelse lasteaia, mille enamik töötajaskonnast on sünnilt eestlased, direktoriks valiti inimene, kelle emakeel ei ole eesti keel.

Vanemate kinnitusel on Punamütsikeses väga hea õhkkond, kuid Kuldkalakese lasteaias, mille direktor Korelina varem oli, valitseb väga halb õhkkond, sest väidetavalt on Korelina konfliktne inimene ja kehvade ametioskustega. Lapsevanemate väitel ei tahetud Kuldkalakesse oma lapsi just viletsa taseme tõttu panna ning Korelina töö tulemusel muutus Kuldkalakese tase nii viletsaks, et see liideti lasteaiaga Pingviin. Lapsevanemate kinnitusel nad oma lastele sellist saatust ei soovi.

Samuti toovad kirja autorid esile õppedirektor Angelika Soometsa hinnatud erialaoskusi ning hoiatavad, et kui Soomets Punamütsikesest lahkuma peaks, võib see lastele psüühilise trauma tekitada.

Korelina ei mõista rahvusküsimust

Korelina nõustus kriitika peale, et kahtlemata ei põhjustanud tema ametisse nimetamine lapsevanemates vaimustust. "Inimesed, kellega ma pole kunagi ei tööl ega eraelus kohtunud, maalivad minust kolmel leheküljel täieliku professionaalse ja isikuomadusliku iseloomustuse. Kummaline vaid, et seda iseloomustust ei saadetud konkursikomisjonile enne minu väljavalimist," kommenteeris Korelina ERR.ee venekeelsele uudisteportaalile.

Korelina kinnitab, et ees ootab hea õhkkonnaga lasteaed ja suurepärased õpetajad. Ta mõistab ka vanemate muret. Samas selgitas ta, et eelmises lasteaias, kus ta töötas, ei olnud kaadrivoolavust ning rõhutas, et kümned Kuldkalakese lapsevanemad võitlesid koos temaga lasteaia säilimise eest, kui seda Pingviiniga liitma asuti.

Korelina usub, et keegi on kunstlikult tekitanud probleemi tema nimetamisest direktoriks ning püüab peita seda laste ja nende kultuurilise keskkonna sildi taha. Eriti kurvastab teda, et olukorras, kus on vajalik tegelda integratsiooniga, püstitatakse probleem just rahvuse pinnalt, leides, et eestlased ja venelased peavad omaette hoidma.

Punamütsikese direktoriks kandideeris kolm inimest, kellest üks ei kvalifitseerunud, seega jäi sõelale kaks: Korelina ja Soomets. Korelina valiti direktoriks häältega 5:2.

Toimetaja: Merilin Pärli



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: