Jerusalem Post: Peres takistas Netanyahul Iraani rünnata ({{commentsTotal}})

Netanyahu ja Peres 2009. aastal.
Netanyahu ja Peres 2009. aastal. Autor/allikas: SIPA/Scanpix

Ajaleht Jerusalem Post kirjutas täna kahe aasta eest peetud konfidentsiaalsest vestlusest ekspresident Shimon Peresiga, kes tunnistas, et vaid tema sekkumine hoidis ära peaminister Benjamin Netanyahu kavatsuse Iraani rünnata.

"Kohtumisel Peresi rahukeskuses 2014. aasta 24. augustil tegi kuu aega varem pensionile läinud Peres mulle ja Jerusalem Posti tegevtoimetajale David Brinnile teatavaks ootamatu informatsiooni," kirjutas Jerusalem Posti endine peatoimetaja Steve Linde.

"Ma olen pikka aega ja pingsalt mõelnud selle peale, kas seda avaldada, ning olen nüüd jõudnud järeldusele, et ta oleks meile öelnud, kui ta seda tõepoolest poleks tahtnud," lisas endine peatoimetaja.

Teemast hakati rääkima pärast seda, kui Brinn küsis Peresilt, mida ta peab oma äsja lõppenud ametiaja kõige suuremaks saavutuseks. Peres vastas, et tal tuli isiklikult sekkuda, et peatada peaminister Netanyahut, kes tahtis anda käsu teha ennetav rünnak Iraani tuumaobjektide vastu.

"Ma ei taha minna detailidesse, kuid ma võin teile öelda, et ta oli valmis rünnakut alustama ja mina peatasin ta. Ma ütlesin talle, et selle tagajärjed oleksid katastroofilised," rääkis Peres.

"Kas me tohime sellest kirjutada?" küsis Linde seepeale.

"Kui ma olen surnud," olevat Peres muiates vastanud.

Iisraeli meedias on ka varem spekuleeritud, et peaminister Netanyahu ja kaitseminister Ehud Barak soovisid aastatel 2009-2011 Iraani vastu ennetavat rünnakut korraldada, kuid relvajõudude ja luureasutuste juhid - näiteks IDF-i juht, kindralleitnant Gabi Ashkenazi ja Mossadi peadirektor Meir Dagan - olid selle plaani vastu. Äsja avaldatud väite kohaselt kujunes otsustavaks just "Iisraeli tuumaprogrammi isaks" nimetatud Peresi tegevus, kes sõjaväelastele ja ametnikele toeks tuli.

Toimetaja: Laur Viirand



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: