Tallinna südalinnast leiti 700-aastane veekanal ({{commentsTotal}})

Tallinnas Pärnu maantee ja Süda tänava ristmiku lähedal täna lõppenud areholoogiliste väljakaevamiste käigus leiti pea 700 aastat vana veekanal. Tegemist on Põhjamaade kõige pikema hästi säilinud keskaegse kanaliga, mis varustas tallinlasi Ülemiste järvest pärit joogi-veega pea pooltuhat aastat.

Selle paekiviga vooderdatud pealt kaetud veekanali asukoht on märgitud veel 19. sajandi kaartidele ja ta on nime andnud Veerenni tänavale. Ülemiste järvelt Harju väravateni ulatunud kanali ehitamise käsu andis 1345. aastal Taani kuningas, sest tolleaegse majandusbuumi ajal kasvas Tallinna elanikkond sedavõrd kiiresti, et olemasolevatest salvkaevudest ei piisanud. 

"Kirjalikest allikatest on teada, et kogu trassi alal, mis oli neli kilomeetrit pikk, oli 21 sellist kaevu, kust elanikud said vett võtta ja see on üks hea näide ja siin on veel puittoru kanaliga ühendatud ja siit ümberkaudsed elanikud said vett," rääkis Arheoxi arheoloog, väljakaevamistööde juht Rivo Bernotas.

Veekanal toimis kuni 19. sajandi keskpaigani, mil ehitati kaasaegsem veevärk. Kuna sellele Pärnu maantee krundile plaanitakse büroohoone ehitamist, toimusid väljakaevamised kogu territoorumil ehk pea 3000 ruutmeetri suurusel alal.

Mõnede arholoogide hinnangul pidanuks siin olema jälgi Taani 1219. aasta vallutuseeelsest asustusest, aga neid siit ei leitud. Varajasest rauaajast pärit esemed kinnitavad, et inimesed on siin küll toimetanud, ent mingist püsivast külast rääkida ei saa.

"Oleme leidnud jälgi varase rauaja asustusest, oleme leidnud põllu jälgi, mis tõenäoliselt kuuluvad samasse perioodi, ehk siis 500.aastat e.Kr.- 50.a. peale Kr. ja oleme leidnud erinevaid lohkusid maa seest, mida on kasutatud nii tuleasemetena kui miks mitte ka millegi säilitamiseks ja viimastel andmetel väike võimalus on ka, et üks nendest lohkudest osutub suisa kiviaegseks," märkis Bernotas.

Leiud on puhastamisel ja järgmisel aastal korraldab Linnamuuseum siinsetest väljakaevamistest näituse.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: