Jüri Luik soovitab kaaluda presidendi otsevalimisi ({{commentsTotal}})

Jüri Luik
Jüri Luik Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Endine suursaadik ja minister, praegu kaitseuuringute keskust juhtiv Jüri Luik ütles, et nõustus enda kandidatuuri arutamisega riigipea kohale riigimurest kantuna, mitte au ja kuulsuse pärast ning soovitab Eesti poliitikutel kaaluda presidendi otsevalimist.

"Kui vaatame Euroopa kogemust, siis otse valitavad presidendid on paljudel riikidel, kus neil pole tegelikult täidesaatvat võimu - Iirimaa, Austria, Island. Midagi hullu, sellest et rahvas neis riikides presidenti valib, pole juhtunud, sest põhiseaduse piirid on väga selgelt määratletud. Ka Eestis on põhiseadus selles küsimuses väga selge," rääkis Luik usutluses Õhtulehele.

Ta nimetas otsevalimiste plussiks ka seda, et siis saab rahvas osaleda ühiskondlikus elus, tunda mingit sidet professionaalsete poliitikute rühmaga.

Enda kandideerimise kohta presidendiks sõnas Jüri Luik, et kui ta oleks tahtnud osaleda presidendivalimistel siis ta oleks ka osalenud. "Keegi ei osanud ju ette näha valimiskogu sellist põrumist, sellega kaasnenud poliitilist kriisi ja ja poliitiliste parteide nn vanematekogu. Nõustusin oma nime arutamisega riigimurest kantuna, mitte au ja kuulsuse janust. President elab mingis mõttes kuldpuuris, see mind ei paelu," rääkis Luik Õhtulehele.

Luik lausus, et kõik valimiskogus kandideerijad olid presidendiameti väärilised, lisades, et Kersti Kaljulaiust saab Eestile hea president.

Toimetaja: Indrek Kuus



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: