ERM-i Neitsi Maarja eksponaati tauninud Viilma: ma ei alustanud nõiajahti ({{commentsTotal}})

EELK peapiiskop Urmas Viilma.
EELK peapiiskop Urmas Viilma. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Facebookis Eesti Rahva Muuseumis (ERM) interaktiivset Neitsi Maarja eksponaati kritiseerinud Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma kinnitas, et tema sõnumist ei tohiks välja lugeda pahatahtlikkust muuseumi vastu.

"Ärge palun arvake, et alanud on "nõiajaht" ja keegi kavandab teile mistahes rünnakut või kurja. Me armastame kõik oma maad, rahvast ja meie kultuuripärandit, millest suur osa on pisitillukeste kildudena talletatud ja esindatud ka ERM-is," teatas Viilma oma esimesele kriitilisele postitusele tehtud selgituses.

Ta viitas oma ERM-i avamisel peetud õnnistamiskõnele, kus ta ütles, et muuseumis on kild-killu haaval kokku pandud eestlaseks olemise saladus.

"Mul on hea meel sellest, kuidas teie seda saladust hoiate, selle eest hoolt kannate ja seda ka kõigile tutvustate. Ma väga tänan teid kõiki ja hindan kõrgelt seda mida teete! Püüame aga üheskoos ületada raskused ja vastuolud nõnda, et keegi ei saaks haiget ega tunneks ennast või oma väärtusmaailma purunemas," ütles Viilma sotsiaalmeedi vahendusel ERM-i töötajatele tehtud pöördumises.

Viilma lisas, et talle jättis ERM suurepärase mulje ja soovitas kõigil sinna minna. "Kõne all ei ole ju ERM kui selline, vaid hetkel üks konkreetne eksponaat, mis minu, ja tundub, et veel üsna mitme inimese arvates on ebaõnnestunud lahendusega. See üks eksponaat ei tee tühiseks paljude inimeste suurepärast tööd ja panust kogu rahvast puudutava muuseumi sisustamisel," rääkis peapiiskop.

Varasemas Facebooki postituses teatas Viilma, et tuli ERM-i avamispeolt kahetiste tunnetega, kuigi hoone sai kiriklikult õnnistatud.

Jalalöögiga illusoorse Neitsi Maarja purustamine

"Siiski häiris mind üks eksponaat. Tegemist on suure, peaaegu inimese kõrgusega läbipaistva ekraaniga, millel on kuvatud valgusjoontega Neitsi Maarja figuur. See figuur on seal püsivalt, kuni keegi lööb jalaga ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohta ekraani all servas. Löögi tagajärjel lendab figuur kildudeks. Ja see ongi selle eksponaadi mõte – lasta purustada jalalöögiga Neitsi Maarja kujutis. Selle ekraani juures ei märganud ma eile muud infot kui üks selgitav sõna “Reformatsioon”. Võimalik, et ma ei olnud piisavalt tähelepanelik," kirjutas Viilma.

"Kui eksponaadi autorid näevad selles figuuris lihtsalt üht kuju, mida lõhkudes meenutatakse pildirüüstet, siis usklike inimeste jaoks, keda on Eestis jätkuvalt ka 500 aastat pärast neid sündmuseid, on selle figuuri puhul tegemist endiselt Neitsi Maarjat kujutava pildiga, mille lõhkumine jalalöögiga on vastuvõetamatu ja riivab usulisi tundeid ning mõjub pilkena. Maarja isik on Eesti rahva jaoks mitmetähenduslikum kui ehk paljude teiste rahvaste jaoks. Neitsi Maarja kujutise jalaga purustamine tähendab ka meie maarjamaisele rahvuskultuurilisele identiteedile, mis seni on olnud Maarjat austav ja tunnustav, negatiivse hinnangu andmisena. Maarjamaalastelt oodatakse ju Maarjale jalaga virutamist!," oli peapiiskop pahane.

Viilma teatas, et temal on tõsiseid kahtluseid selle eksponaadi sobivuses ERM-i püsiekspositsiooni, olgugi et see võib olla tehniliselt huvitav või tänapäevane viis ajaloosündmuste kujutamisel. "Kuna ERM avatakse rahvale homme, soovitaksin mina hetkel muuseumi juhtkonnal selle eksponaadi eksponeerimine peatada kuniks on lõpuni läbikaalutud selle reaalne tähendus ja mõju mitte ainult ajaloolises võtmes, vaid ka mitmetest muudest aspektidest, mida kirjeldasin, lähtuvalt," ütles Viilma päev enne muuseumi avamist.

Viilma seisukohavõtt leidid sotsiaalmeedias laialdast vastukaja.

http://g3.nh.ee/images/pix/98bfd57ee8b6b12aa2-75778851.jpg

Marko Reikop Viilma pahemeele pälvinud eksponaadi juures.

Toimetaja: Indrek Kuus



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: