Sada ettevõtjat räägib kooliõpilastele enda edulugusid ({{commentsTotal}})

Robert Kitt
Robert Kitt Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Esmaspäeval algava ettevõtlusnädala jooksul külastab koole sada ettevõtjat ja tippjuhti, kes jagavad õpilastega oma lugu ja kutsuvad neid karjäärivalikuid tehes kaaluma ka varianti hakata ise tööandjaks.

Algatus "Ettevõtlikkus kooli" toimub teist aastat ja koolide huvi ettevõtjatest külalislektorite vastu on väga suur, soovi oma õpilastele ettevõtjaid tutvustada avaldas üle saja kooli. Teisipäeval räägib Põlvamaa gümnaasiumis oma lugu start-up–ettevõtja, Funderbeami asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp, teatas tööandjate keskliit.

"Kui küsida noortelt, mida nad pärast kooli tegema hakata plaanivad, siis "Ma hakkan ettevõtjaks" ei ole just kõige sagedamini kuuldav vastus," ütles Ruusalepp. "Samas on ettevõtja tee üks põnevamaid ja riigi majanduse seisukohast pehmelt öeldes hädavajalik. Seega see vähene, mida meie, ettevõtjad, teha saame, on innustada. Ma olen ise Põlvast pärit ja muidugi ma valin oma kodukooli, kus lugu rääkida. Sest ei ole vahet, kust sa pärit oled . elus on kõik võimalik."

Tamsar: isiklik lugu on oluline

Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul vajab Eesti ettevõtlikke inimesi ja parim võimalus noortesse sellist suhtumist süstida on isikliku loo rääkimine, seejuures kartmata tunnistada ka raskusi ja eksimusi.

"Kogenud ettevõtjate isiklik praktiline kogemus erinevatest situatsioonidest ja tegevusvaldkondadest on väga väärtuslik. Selle jagamine laia ringi noortega mõjub loodetavasti inspireerivalt nii õpilastele kui ka ettevõtjaile endile. Ja kuigi kõigist ei saa ettevõtjaid – ja ei peagi saama –, siis ettevõtlik ellusuhtumine tuleb kasuks kogu elu jooksul," ütles Tamsar.

Kunda ühisgümnaasiumi huvijuhi Katre Saare sõnul on õpilastele kohalike ettevõtjatega kohtumine huvitav ja kasulik, sest ettevõtjad saavad oma kogemuse jagamisega anda koolis õpetatavale lisamõõtme ja luua uusi seoseid.

Eriti oodatud on kohalike ettevõtete juhid

"Eriti hea meel on, kui õpilastega tuleb kohtuma kohaliku ettevõtte juht. See kannab ühtlasi sõnumit, et noored on alati tagasi oodatud, ennast teostada saab väga hästi ka Virumaal, mitte ainult Tallinnas või maailma metropolides," ütles Saar. Kunda ühisgümnaasiumis kohtuvad õpilastega Estonian Celli juht Siiri Lahe ja kohalik ettevõtja Roman Kusma.

Üle Eesti lähevad koolidesse esinema veel sellised tuntud ettevõtjad ja tippjuhid, nagu Rober Kitt Swedbankist, Ago Soomre Haapsalu Uksetehasest, Markus Villig Taxifyst, Maire Milder Baltikast, Jaan Pillesaar Helmesest, Priit Alamäe Nortalist, Heiti Hääl Alexelast ja paljud teised. Osalejate nimekirja saab vaadata leheküljelt www.mystory.ee

Algatus "Ettevõtlikkus kooli" toimub tööandjate keskliidu, Teenusmajanduse Koja, EAS-i, Tuleviku Kooli sihtasutuse, Startup Estonia ja KredExi koostöös.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: