Vaidlused presidendivalimiste korra üle tõotavad tulla tulised ({{commentsTotal}})

Presidendivalimiste läbikukkumine valimiskogus on pannud küsima, kas ja kuidas peaks muutma seadusi, et selline asi ei korduks. Vaidlused tõotavad aga tulla tulised, sest riigikogus on poliitikuid, kelle hinnangul võiks presidendi institutsiooni üldse ära kaotada.

Valimiskogu liikmete nägudelt peegeldus presidendi valimise luhtumise järel pettumus. Vabaerakond esitas teisipäeval ettepaneku presidendi valimise seaduse muutmiseks nii, et president valitaks ära igal juhul hiljemalt valimiskogus ehk siis tühjad ja rikutud sedelid valimiskastis ei läheks arvesse, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Põhiseaduse üks loojatest, Vabaerakonna fraktsiooni liige Jüri Adams ütles, et nii läheks presidendi valimine põhiseaduse mõttega kokku - et igal valimisel on kindel algus, mis kindlasti lõpeb tulemusega.

"Kui meie muudatus läbi läheks, siis põhimõtteliselt presidendi valimise mehhanism ja filosoofia ühtlustatakse põhiseaduse filosoofiaga nagu ta meil on. Ehk siis on valimise algus ja on valimise lõpp. Arvatavasti telefirmadele see hirmasti meeldiks ehk oleks täpselt teada, mis hetkel see tulemus kukub, nii pool tundi võib-olla siia-sinna. Aga seda vaidlust, kas peaks olema teistsugune süsteem, võiks ka pidada," arutles Adams.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, reformierakondlane Kalle Laanet piltlikustas, et Vabaerakonna ettepanek on kui lekkiva toru lappimine - mure saab korraks lahendatud, kuid keegi ei küsi, miks toru lekib, kas peaks äkki toru välja vahetama või kas seda toru enam üldse on vaja.

"Ettepanekuid on kõlanud poliitikute ja riigikogu liikmete suust ju mitmeid: kui me alustame ühest äärmusest, siis kas meil üldse presidendi institutsiooni täna vaja on, või muuta presidendi valimiste süsteemi selliselt, et riigikogus poleks vaja valimiseks 68 poolthäält, vaid künnis on madalam, läbi on käinud ka selline mõte, et hoopis valimiskogu valib presidendi," rääkis Laanet.

"Mina seda rolli ja vajaduse küsimust üldse ei tõstataks. Minu arvates on sellel teemal piisavalt palju räägitud ja ka 1992. aastal oli päris selge see, et kõiki eestlasi nendes küsimustes ühe mütsi alla ei saa," kommenteeris Adams.

Kalle Laanet lubab, et kõik presidendivalimiste ja presidendi ametikohaga seotud mõtted võetakse pärast uue presidendi valimist kindlasti tõsise arutelu alla.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: