Vaidlused presidendivalimiste korra üle tõotavad tulla tulised ({{commentsTotal}})

Presidendivalimiste läbikukkumine valimiskogus on pannud küsima, kas ja kuidas peaks muutma seadusi, et selline asi ei korduks. Vaidlused tõotavad aga tulla tulised, sest riigikogus on poliitikuid, kelle hinnangul võiks presidendi institutsiooni üldse ära kaotada.

Valimiskogu liikmete nägudelt peegeldus presidendi valimise luhtumise järel pettumus. Vabaerakond esitas teisipäeval ettepaneku presidendi valimise seaduse muutmiseks nii, et president valitaks ära igal juhul hiljemalt valimiskogus ehk siis tühjad ja rikutud sedelid valimiskastis ei läheks arvesse, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Põhiseaduse üks loojatest, Vabaerakonna fraktsiooni liige Jüri Adams ütles, et nii läheks presidendi valimine põhiseaduse mõttega kokku - et igal valimisel on kindel algus, mis kindlasti lõpeb tulemusega.

"Kui meie muudatus läbi läheks, siis põhimõtteliselt presidendi valimise mehhanism ja filosoofia ühtlustatakse põhiseaduse filosoofiaga nagu ta meil on. Ehk siis on valimise algus ja on valimise lõpp. Arvatavasti telefirmadele see hirmasti meeldiks ehk oleks täpselt teada, mis hetkel see tulemus kukub, nii pool tundi võib-olla siia-sinna. Aga seda vaidlust, kas peaks olema teistsugune süsteem, võiks ka pidada," arutles Adams.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, reformierakondlane Kalle Laanet piltlikustas, et Vabaerakonna ettepanek on kui lekkiva toru lappimine - mure saab korraks lahendatud, kuid keegi ei küsi, miks toru lekib, kas peaks äkki toru välja vahetama või kas seda toru enam üldse on vaja.

"Ettepanekuid on kõlanud poliitikute ja riigikogu liikmete suust ju mitmeid: kui me alustame ühest äärmusest, siis kas meil üldse presidendi institutsiooni täna vaja on, või muuta presidendi valimiste süsteemi selliselt, et riigikogus poleks vaja valimiseks 68 poolthäält, vaid künnis on madalam, läbi on käinud ka selline mõte, et hoopis valimiskogu valib presidendi," rääkis Laanet.

"Mina seda rolli ja vajaduse küsimust üldse ei tõstataks. Minu arvates on sellel teemal piisavalt palju räägitud ja ka 1992. aastal oli päris selge see, et kõiki eestlasi nendes küsimustes ühe mütsi alla ei saa," kommenteeris Adams.

Kalle Laanet lubab, et kõik presidendivalimiste ja presidendi ametikohaga seotud mõtted võetakse pärast uue presidendi valimist kindlasti tõsise arutelu alla.

Toimetaja: Merili Nael



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

www.err.ee

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.

ETV OTSE
Viipekeelsed uudised