Kersti Kaljulaid valimisstuudios: Eestil on Rail Balticut kindlasti vaja ({{commentsTotal}})

Eestil on Rail Balticut kindlasti vaja ning kui see projekt ei teostu, kaotame me olulise võimaluse siduda end kiiremini ja paremini Euroopaga, tõdes presidendikandidaat Kersti Kaljulaid ETV valimisstuudios kommentaariks 101 kultuuritegelase kirjale. Presidendina lubas Kaljulaid reageerida juba ennetavalt alati, kui ohus on Eesti julgeolek, löögi alla meie vabadused või kui nõrgematele tehakse liiga.

"Meil on seda [Rail Baltic] raudteed kindlasti vaja. Ilma selleta ei tule kindlasti ka Tallinna ja Helsingi vahelist tunnelit. Kuidas see raudteetrass meil kulgema hakkab – ma ei tea, kas selle üle on enam aega arutleda. See protsess on juba üks kord lukku pandud. Aga kui on veel aega arutelu avada, siis võiks siiski veel korra vaadata, kas mingisugused eeldused, mille põhjal me tegime need valikud (näiteks teiste riikide sarnased valikud) on nii palju muutunud, et mõned meie valikud – näiteks see, et trass on 5 või 10 minutit kiirem – enam on pädev[ad]. Aga kui see [arutelu taasavamine] tähendab, et see projekt jääks üldse teostumata, oleksime me kaotanud olulise võimaluse siduda ennast kiiremini ja paremini Euroopaga," toonitas Kaljulaid.

Kriitikat, et ühe kandidaadiga presidendivalimised ei ole demokraatlikud, kommenteeris Kaljulaid sõnadega, et ”kui suurem osa riigikogu fraktsioonidest on mind üles seadnud, siis on tegemist demokraatliku protsessiga.”

Kirjeldades ennast probleemidega silmitsi seismas, ütles presidendikandidaat, et ”olen pigem selline, kes tegutseb. Kui ma tean, et midagi olulist tuleb ära lahendada, siis oodata, et probleem läheb üle, ei ole minu loomuses".

Üks Kaljulaiu suurtest eesmärkidest on tema sõnul, et pärast tema ametiaega ei esitataks enam küsimust, kas naisena on keeruline läbi lüüa.

”Eestis on säilinud palju probleeme: meil on suur sooline palgalõhe ning meil on sama probleem nagu paljudel lääneriikidel – et kui me ütleme, et naistel on võrdsed võimalused, tähendab see seda, et nad peavad sel juhul hakkama meesteks. Ehk et tulevad ka pärast tööd koju ja unustavad haiged lapsed. Küsimus on, kuidas mehed ja naised oma perekondlikele rollidele vaatamata saavad olla ühiskonna võrdsed liikmed,” seletas Kaljulaid ja väljendas usku, et Eesti leiab selle tee kiiremini kui teised riigid.

Keskmise sissetuleku lõksust ei pääse väliskapitalile soodustusi tehes

Eesti suure väljakutsena märkis Kaljulaid taas ära sissetulekute jätkuvasuurendamise.

”Oleme keskmise sissetuleku lõksus, millest ei saa välja nii, et teeme väliskapitalile soodustusi, siis võtavad nad meid tööle ja palgad tõusevad. Peame ise muutuma innovatsiooniliidriteks. Lõksust murravad välja eesti ettevõtjad ja eesti inimesed.”

Kui jutt läks Euroopa Liidu tulevikule, märkis Kaljulaid, et ta pole nõus väitega, et Euroopa Liidu püsimine eeldab rohkem integratsiooni.

”Euroopa Liidul on kalduvus saada esile kerkinud probleemidega hakkama. Nii, et keegi päris rahul ei ole, aga siiski nendest lõpuks üle olla,” kirjeldas homme riigikogu ette ainsa kandidaadina astuv Euroopa kontrollikoja liige.

EL peaks tema hinnangul tegelema sellega, milles ta on parem kui liikmesriigid eraldi, näiteks teaduspoliitika, suured keskkonnaprobleemid jne.

Erakonnad ei saa seisukohtadest teada ajalehtedest

Eesti üheks oluliseks probleemiks pidas Kaljulaid korruptsiooni, millega võitlemine ei lõpe tema hinnangul kunagi.

”Meie enda taju sellest, mis on korruptsioon, muutub kogu aeg. Seega ainuke võimalus on, et kõik, mida teeb üks riigiasutus, peab olema võimalikult läbipaistev,” nentis ta.

Venemaast rääkides möönis Kaljulaid, et Venemaa vastased ”sanktsioonid ei ole seni toiminud, aga see pole põhjus nendest loobumiseks”. Sanktsioonidest loobuda saab Kaljulaiu hinnangul alles siis, kui Minski lepingu kõik punktid on täidetud.

Eesti riigi kaitsevõimekuse kohta arvamust avaldades leidis Kaljulaid, et Eesti peab vastu niikaua, kui kestab meie kaitsetahe.

”Ning see on miski, mida ei saa määrata ega mõõta ükski USA mõttekoda.”

Iseloomustades ennast presidendina teatas Kaljulaid, et ta ei kavatse hakata mängima mänge, vaid rääkima poliitikutega ausalt oma seisukohtadest, kusjuures presidendina peab ta aktsepteerima kõiki parlamenti valitud erakondi.

”Presidendina ei saa erakonnad minu seisukohtadest kindlasti teada lehepealkirjadest – kuid nad saavad neist kindlasti teada.”

Andres Kuuse ja Marko Reikopi täismahus intervjuud Kersti Kaljulaiuga on võimalik vaadata käesoleva artikliga liidetud videost.



Fotod ja video: soomuskool viis läbi esimesed CV9035 lahinglaskmised

1. jalaväebrigaadi soomuskool viis sel nädalal keskpolügoonil läbi esimesed jalaväe lahingumasina CV9035EE lahinglaskmised, millest võttis osa kakskümmend masinameeskonna kursusel õppivat Scoutspataljoni A-kompanii kaitseväelast.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.