Ungari rahvahääletusel ei osalenud piisavalt inimesi ({{commentsTotal}})

{{1475462875000 | amCalendar}}

Ungaris pühapäeval korraldatud rahvahääletusel Euroopa Liidu põgenikekvootide üle ei osalenud piisavalt inimesi.

Võimupartei Fideszi esialgsete andmete kohaselt osales kaheksast miljonist hääleõiguslikust kodanikust 43 protsenti, kui vaja oleks olnud rohkem kui 50 protsendi osalemist.

Hääletajatest peaaegu kõik ehk 98 protsenti olid põgenikekvootide vastu.

"See on suurvõit kõigile neile, kes seisavad rahvusriigi eest ja usuvad demokraatiasse," ütles erakonna aseesimees Gergely Gulyas.

Peaminister Viktor Orbán viitas loiule osalemisele juba varem päeval.

"Suurem osalusprotsent oleks olnud kahtlemata parem, kuid seaduslikud tagajärjed saavad olema täpselt samad. Oli vaid üks eeltingimus, et põgenikekvootide vastustajad oleksid enamuses," märkis peaminister.

Opositsiooniparteid olid kutsunud inimesi üles referendumit boikoteerima.

Peaminister Orban hoiatas laupäeval, et massiränne ohustab Euroopa turvalist eluviisi ning ütles, et ungarlastel on "kohus võidelda Brüsseli eliidi läbi kukkunud liberaalsete meetodite vastu".

Orbán on ka varem rõhutanud, et osalusprotsendil ei ole "poliitilist tähtsust".

"Kui on rohkem "ei" kui "jah" hääli, siis see tähendab, et ungarlased ei nõustu reeglitega, mida EL-i bürokraadid tahavad meile kehtestada," ütles ta reedel.

Orban kinnitas pühapäeva õhtul oma toetajatele kõneledes, et Euroopa Liidul ei õnnestu Ungarile põgenike sundkvoote peale suruda.

"Brüssel ei saa oma tahtmist Ungarile peale suruda. Rahvahääletusel küsiti tegelikult, et kas Brüssel või Budapest. Ja võitis Budapest," rääkis peaminister.

"Ma kavatsen esitada põhiseadusemuudatuse, mis peegeldab rahva tahet. Me sunnime Brüsselit mõistma, et nad ei saa eirata Ungari rahva arvamust," lisas Orban.

Orban loodab, et sarnased referendumid sunnivad Bürsseli meelt muutma

Ekspertide hinnangul ei muuda referendum suurt midagi Euroopa Liidu ja Ungari suhetes ega ka Euroopa Liidu põgenikepoliitikas ning tegu oli pigem sisepoliitilise sammuga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ungari valitsuse teatel on referendum sellest hoolimata poliitiliselt ja õiguslikult siduv, opositsiooni hinnangul ei saa valimiskomisjonis läbikukkunuks kuulutatud referendum seda kuidagi olla. Valitsuse avalduse vastu pole sugugi ainult vasakpoolsed ja liberaalid, ka paremäärmuslik Jobbik leiab, et referendum on selgelt läbi kukkunud. Nende meelest on konservatiivist peaminister end ebaõnnestunud referendumiga narriks teinud nii Ungari rahva, Euroopa Liidu ja kogu maailma ees ning ainus jõud, kes ungarlasi tegelikult sisserändajate eest kaitsta suudaks, on ikkagi Jobbik ise.

"Brüssel peab nüüd tegema tähtsa otsuse, on nende kord otsustada. Euroopa Liit on demokraatlik kogukond. Ühes nende liikmesriigis otsustas nüüd 98 protsenti referendumil osalenuist, et nad ei nõustu Brüsseli kavatsustega," lausus Orban.

Ka Euroopa Komisjon lähtub tõigast, et referendum on läbi kukkunud ning pole õiguslikult siduv.

"Kui referendum oleks õiguslikult kehtiv, oleks Komisjoni seisukoht, et me võtame seda arvesse. Et aga Ungari valimiskomisjon selle õigustühiseks kuulutas, saame me öelda, et me arvestame ikkagi selle tulemusega. Me austame Ungari rahva demokraatlikku tahet: nii nende, kes hääletasid, kui nende, kes seda ei teinud," selgitas Euroopa Komisjoni pressiesindaja Margaritis Schinas.

Euroopa poliitikavaatlejad leiavad, et pole üldse oluline, kas referendum õnnestus või mitte, sest Brüsseli ja Ungari suhetes ei muuda see tegelikult midagi. Euroopa Liidu võimukoridorides teati juba ammu, et ungarlased põgenikke ei taha ning Ungari valitsus omakorda teadis, et Brüsselis seda teatakse.

Ka täna hommikul said välisajakirjanikud Budapesti elanike küsitledes pea ainult põgenikevastaseid vastuseid.

Orban loodab nüüd, et teised Euroopa riigid korraldavad samalaadseid referendumeid ning sunnivad sellega Brüsseli põgenike asjus meelt muutma.

Toimetaja: Laur Viirand, Arni Alandi

Allikas: AFP-STT-BNS/ERR



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: