Kadastik läks Juku-Kalle Raidi raamatu vastu kohtusse ({{commentsTotal}})

{{1475482915000 | amCalendar}}

Postimehe kunagine peatoimetaja ja AS Eesti Meedia endine juht Mart Kadastik pole rahul ajakirjaniku ja seltskonnaaktivisti Juku-Kalle Raidi koostatud raamatuga "Paradokside puntras", mis sisaldab Kadastiku 1980. aastatel varjunime all kirjutatud tekste ning esitas kohtusse hagi Raidi ja raamatut levitava raamatupoe Apollo vastu.

Kadastik ütles ERR.ee-le, et teda esindav advokaadibüroo esitas esmaspäeval kohtusse hagi OÜ Ema & Isa, mille ainus juhatuse liige on Juku-Kalle Raid ning Apollo Holding OÜ vastu.

"Juku-Kalle Raid andis eelmisel nädalal välja brośüüri, kuhu on kogutud mitmed minu 80. aastatel kirjutatud artiklid, aga ka Indrek Tarandi, Mihhail Lotmani ja teiste autorite meedias ilmunud tekstid. Neid materjale seob dissidentide teema, mida käsitlen ka oma elutööraamatus "Nüüd ma siis kirjutan". Mõistan Juku-Kalle Raidi, kes tahab oma vaatenurka esitada, aga ma ei mõista, miks ta peab KGB lahtisest uksest pettuse abil sisse hiilima," märkis Kadastik.

Kadastiku hinnangul on probleem selles, et iga müügile tulev raamat tuleb kanda ISBN registrisse, kuid Juku-Kalle Raid on ISBN koodi taotledes esitanud valeandmeid, märkides oma raamatu autoriks Kadastiku nime.

"Sellega rikkus ta minu isiku- ja autoriõigusi. Minu artikleid - sõltumata sellest, kas need meeldivad või mitte – ei ole kellelgi õigust ilma minu nõusolekuta oma raamatus avaldada. Õigusvastane on ka selle raamatu kujundamine ja esitamine viisil, mis loob mulje, nagu oleksin mina kõnealuse brošüüri koostanud," ütles Kadastik.

Kadastiku sõnul tekitab hämmeldust ka brošüüri levitava Apollo käitumine. "Autorit isiklikult ründava trükise pakkumine (algul tasuta, pärast kirjastuse Varrak protesti ühe euro eest) koos autori teosega on pretsendenditu juhtum Eesti raamatumüügi praktikas. Seejuures oli Apollo juht Mauri Dorbek teadlik ISBNi andmete võltsimisest Juku-Kalle Raidi poolt ja ka sellest, et Juku-Kalle Raidi raamatu pakkumine minu autorinime all eksitab ostjaid," nentis Kadastik.

Kadastik viitas eelmisel neljapäeval ilmunud ERR-i uudisele, milles Juku-Kalle Raid kinnitas, et raamatu väljaandmist finantseeris Eesti Meedia ja Postimehe omanik Margus Linnamäe, kes on ka Apollo raamatuketi omanikke.

"Kurb, väga kurb, et Postimehe tänane omanik on asunud võitlusse minu raamatuga, mille keskmes on Postimehe viimaste aastakümnete edulugu. Linnamäe seotus selle vääritu, Eesti Meedia ja Postimehe mainet kahjustava aktsiooniga on ka kohtuhagis välja toodud. Ähvardused, millest oma raamatus kirjutasin, on realiseerunud," ütles ta.

Kadastiku sõnul sõltub tema kahjunõude määr sellest, millist valmidust ilmutavad asjaosalised õigusrikkumise lõpetamisel ja tehtu heastamisel.

Juku-Kalle Raid kirjutas Kadastiku hagile reageerides sotsiaalmeedias: "Kadastik väidab praegu põhimõtteliselt, et ta pole Kadastik".

"Einoh, aitäh, seltsimees Kadastik! Punaajaloole tähelepanu juhtimine on väärt ettevõtmine! Toredalt skisoidne kohtuasi tuleb, Kadastik väidab praegu põhimõtteliselt, et ta pole Kadastik," kirjutas Raid. Ta lubas et "teeme uuema, paksema ja põhjalikuma Kadastiku".

Raid selgitas, et pole Kadastikku pannud raamatu autoriks vaid pealkirjaks. "Kadastik ajab ka putru suust välja, tšekaku ISBN-i, ma pole pand teda raamatu autoriks, vaid hoopis pealkirjaks," sõnas ta.

Raid ütles eelmisel nädalal ERR-ile, et kuna Kadastik ei pööra oma raamatus "Nüüd ma siis kirjutan" piisavalt tähelepanu oma tegevusele 1980. aastatel, annab ta artiklikogumiku välja ajaloolise tõe huvides.

"Teatavasti kirjutas Kadastik Jaak Kalju nime all vabu inimesi (Lagle Parek, Heiki Ahonen, Solženitsõn, Enn Tarto jpt) vaenavaid artikleid - nii ajalehes Edasi, kui ka Kodumaa. Et Kadastiku-taat avaldas just oma elulooraamatu ja ei pööra seal piisavalt tähelepanu oma kommunistlikele kangelastegudele, annan ajaloolise tõe huvides välja raamatu Jaak Kalju tekstidega. Et just Kadastik oli Jaak Kalju, imbus välja 1991. aastal Tartu KGB kontorist," märkis Raid.

Raid rääkis, et idee "Paradokside puntras" väljaandmiseks tuli temalt ning raha küsis ta selleks Eesti Meedia omanikult Margus Linnamäelt.

"Kõik on avalik ja teada, siin pole midagi häbeneda," lausus Raid.

Toimetaja: Marek Kuul



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: