Kersti Kaljulaid sai 81 häälega uueks Eesti presidendiks ({{commentsTotal}})

{{1475494112000 | amCalendar}}

Kersti Kaljulaid sai 81 häälega Eesti uueks presidendiks. 46-aastane Kaljulaid on esimene Eesti naispresident.

Tühje sedeleid oli 17. Valimistest võttis osa 98 riigikogu liiget.

"Aitäh, ma tänan riigikogu selle usalduse eest, tänan mulle antud allkirjade ja mulle antud häälte eest," ütles Kaljulaid riigikogu kõnetoolist. "Meie koostöö tuleb sõbralik ja hea, olen selles veendunud."

Oma esimesel pressikonverentsil valitud presidendina ütles Kaljulaid, et tänab riigikogu veelkord usalduse eest. "Meil tuleb üksteisega rohkem rääkida. Ma asun tööle, et luua oma suhtlusvõrgustik, mis aitab mul alati olla seal, kus on raske," lisas ta.

"Täna võitis kogu Eesti, sest me nägime, et kui riigikogu liikmed on lubanud, siis nad teevad seda, mida nad on lubanud," ütles Kaljulaid.

Kaljulaid ütles, osaliselt soome ja osaliselt inglise keeles, et tema esimesed visiidid tulevad naabrite juurde - põhjas ja lõunas.

Kaljulaid ütles, et kavatseb olla erakordselt nõudlik Eesti probleemide tõstatamisel, samas delikaatne nende käsitlemisel.

Suhete kohta Balti riikidega ütles Kaljulaid, et ta usub, et need on väga hea ja nii loodetavasti ka jätkub.

"Ma tahan rääkida Eesti rahvaga. See on minu jaoks kõige tähtsam," ütles Kaljulaid presidendi esimeste ülesannete kohta.

Ilves soovis õnne

President Toomas Hendrik Ilves õnnitles Kersti Kaljulaidu. "Annan 10. oktoobril rahuliku südamega ja kindlal meelel Vabariigi Presidendi ameti üle Kersti Kaljulaiule"“ ütles alates 2006. aasta sügisest riigipea ametit pidanud Toomas Hendrik Ilves presidendi kantselei teatel.

"Kersti Kaljulaiul on tundlik ja tark pilk nii Eesti sisse kui ka Euroopasse ja julgeoleku teemadesse," sõnas Ilves. "Kutsun kõiki kaasmaalasi teda toetama uue riigipeana."

Rõivas: koalitsiooni hääled pidasid

Peaminister Taavi Rõivas ütles ETV-le, et Eesti sai hea presidendi. "Koalitsiooni hääled olid kindlasti olemas. Minu arvestuse järgi tuli Keskerakonnast 18 häält."

Rõivas ütles, et tal pole hirmu, et uus president on valitsuse suhtes liiga iseseisev. "Olen kindel, et Kersti Kaljulaid ei otsi vastandumist ei valitsuse ei parlamendiga."

Kaljulaid on vastavalt seadusele nüüd ametis viis aastat. Tegemist on Eesti esimese naispresidendiga.

Uue presidendi elu: palju vastutusrikkaid töökohti

46-aastane Kersti Kaljulaid on ülikooli lõpetamisest alates töötanud vastutusrikastel ametikohtadel ja pälvinud mitmeid tunnustusi.

Kaljulaid on sündinud 1969. aastal Tartus. Ta lõpetas 1987. aastal Tallinna 44. Keskkooli ja aastal 1992 Tartu Ülikooli bioloogina. 2001. aastal omandas ta ärijuhtimise erialal samas ülikoolis kutsemagistri kraadi.

Aastatel 1998–1999 töötas Kaljulaid Hansapank Marketsis investeerimispanganduse osakonnas projektijuhina. 1999. aastal asus Kaljulaid tööle toonase peaministri Mart Laari majandusnõunikuna.

2002. aasta veebruaris asus Kaljulaid tööle Eesti Energia AS-i Iru elektrijaama juhtimisarvestuse osakonna juhataja ametikohal, sama aasta septembris nimetati ta sama ettevõtte direktoriks.

Alates 2004. aasta maist töötas Kaljulaid Euroopa Kontrollikojas. Kaljulaid vastutas aastatel 2010-2014 kontrollikoja aastaaruande metoodika ja koostamise eest. Viimasel aastal on ta kontrollikojas juhtinud põllumajandusauditi koostamist ja koja struktuurireformi.

Ka on Kaljulaid olnud Eesti Geenivaramu nõukogu liige ja Tartu Ülikooli (TÜ) kuratooriumi liige. Alates 2012. aastast on ta olnud TÜ nõukogu juht. Aastatel 2001-2004 kuulus Kaljulaid erakonda Isamaaliit.

Toimetaja: Anvar Samost



uudised

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: