Saksa siseminister: varjupaigataotlejad tuleb Kreekasse tagasi saata ({{commentsTotal}})

Migrandid Kreekas.
Migrandid Kreekas. Autor/allikas: Louisa Gouliamaki/AFP/Scanpix

Varjupaigataotlejad, kes sisenevad Euroopa Liitu läbi Kreeka, tuleks sinna tagasi saata, ütles Saksamaa siseminister Thomas de Maizière.

Minister ütles pühapäeval Kreeka ajalehele Kathimerini, et tahab ennistada EL-i reeglid, mille alusel saadetakse asüülitaotlejad tagasi EL-i riiki, kuhu nad esimesena sisenevad, vahendas thelocal.de.

"Ma tahaks, et Dublini konventsioon taas rakenduks. Me võtame selle arutluse alla EL-i siseministrite kohtumisel oktoobris," ütles ta.

Dublini kokkuleppe kohaselt vastutab asüülitaotlejate avalduste eest esimene riik, kuhu nad saabuvad. Selle järgi on eesliinil Kreeka, mille kaudu saabus eelmisel aastal EL-i üle miljoni migrandi.

Samuti ütleb Dublini kokkulepe, et kui asüülitaotlejad liiguvad enne nende avalduse läbivaatamist mõnda teise EL-i liikmesriiki, siis nad tuleks saata tagasi riiki, kuhu nad esmalt sisenesid. 2011. aastal see klausel Kreeka kohta aga tühistati, kui riik kaotas EL-i juriidilise kaebuse, mis mõistis hukka rahvusvahelist kaitset otsivate migrantide kehva kohtlemise.

"Alates sellest ajast on EL pakkunud Kreekale märkimisväärset tuge, mitte ainult rahalist, et parandada asüülitaotlejatega seotud protseduure," ütles de Maizière.

Pühapäeva õhtul Saksa telekanalile ARD antud intervjuus kritiseeris minister Ateenat selle eest, et ei ole suutnud täielikult täita EL-i lepet Ankaraga, mille kohaselt saadetakse migrandid Türki tagasi.

"Kreeka peab täide viima rohkem väljasaatmisi," ütles ta.

Suur hulk praeguse põgenikelainega EL-i tulnud migrante on jõudnud Saksamaale.

Toimetaja: Merili Nael



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: