Reformierakond: hääled pidasid, EKRE: jätsime sedelid tühjaks ({{commentsTotal}})

{{1475499234000 | amCalendar}}

30-liikmeline Reformierakonna fraktsioon andis kõik hääled presidendivalimstel Kersti Kaljulaiule, ütles Reformierakonna kauaaegne liige Väino Linde. Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) jättis Mart Helme sõnul sedelid tühjaks nagu nad ka lubasid.

Kaljulaiu seadsid üles 90 riigikogu liiget, poolthääli sai ta 81. Tühje sedeleid oli 17. Kaljulaiu ülesseadnute seast läks kaduma üheksa häält.

"Olime raudselt kokku leppinud, et toetame Kaljulaidu ja nii me ka tegime," ütles esmaspäeval Toompeal olnud endine riigikogu liige Linde ERR-ile. "Me teadsime, et kui hääled peaks ära kukkuma, siis esimesena näidatakse näpuga meie peale."

Varem Marina Kaljuranda toetanud Keit Pentus-Rosimannus avaldas arvamust, et kaduma võisid minna Keskerakonna Edgar Savisaare toetajate tiiva hääled.

"Reformierakonna fraktsioon veel hommikul sel teemal mõtteid vahetas ja ma julgen öelda päris veendunult, et 30 parlamendi liiget Reformierakonnast andsid oma toetushääle Kersti Kaljulaiule," kinnitas Pentus-Rosimannus.

Vabaerakonna saadik Andres Ammas ütles, et tema fraktsioon toetas Kaljulaidu ja oletas, et Keskerakonnas võis olla neid, kes küll Kaljulaiu ülesseadmiseks allkirja andsid, kuid jätsid tema toetuseks hääletamata.

"See on juba isiksuse kahestumine ja need inimesed vajaksid abi," tõdes Ammas.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Priit Sibul ütle "Aktuaalsele kaamerale", et on kurb, kui inimesed ei käitu nagu nad lubanud on ehk seavad kandidaadi üles, kuid jätavad tema poolt hääletamata. Tema sõnul viitavad hääletamata jätnutele mitmed avaldused, mis viimastel päevadel tehtud.

"Eks siin on osade Keskerakonna liikmete seast tulnud vastakaid arvamusi ja ma arvan, ega Reformierakonnale ka see olukord võib-olla kõige rohkem ei meeldinud," kommenteeris Sibul.

EKRE riigikogu liige ja erakonna presidendikandiaat Mart Helme ütles ERR-ile, et nende seitse saadikud jätsid valimissedalid tühjaks ja seda olin nad varem ka avalikult öelnud. "Meie volikogu otsustas nii ja meie oleme demokraatlik erakond," sõnas Helme.

Peaminister ja Reformierakonna esimees Taavi Rõivas ütles pärast presidendivalimiste tulemuste teatavatkssaamist riigikogus ajakirjanikele, et Eesti sai endale hea presidendi ja seda demokraatlikul moel. "Kuhu kadusid üheksa häält, võib ainult oletada."

Simson: Keskerakonnalt tuli 21 häält

Kadri Simson kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et Keskerakonna lubatud 20 toetushäält pidasid ja neid tuli enamgi.

"Peale hommikust fraktsiooni tuli 21, sest tagasi jõudis ka üks riigikogu liige, kes allkirja anda ei saanud. Samas me esitasime enda poolt 23 häälega ja kaks inimest olid lähetuses," rääkis Simson.

Postimehele ütles Simson, et teab ainult Peeter Ernitsat, kes jättis keskfraktsioonist Kaljulaiu poolt hääletamata, kuid allkirja andis.

Postimehe küsimusele vastates ütles Simson, et kahtleb, kas Reformierakonna fraktsiooni 30 saadikut hääletasid kõik Kaljulaiu poolt. "Ma tean, et neil oli palju rahulolematust sellise konsensuskandidaadi suhtes, aga mine tea, kuidas nad hääletasid, mina nendega koos kabiinis ei olnud," lausus ta.

Reformierakonna aseesimees Hanno Pevkur ütles, et Reformierakonna fraktsiooni kõik liikmed andsid Kaljulaiu ülesseadmiseks allkirja ja tal pole täna kahtlustki, et allkirja andnutest mõne hääl oleks jäänud Kaljulaiule minemata. 

Poliitikud avaldasid arvamust, et riigikogu ja president hakkavad tegema sisukat koostööd ning poliitikuil tuleb kuulda Kadriorust ka nii teravaid küsimusi, mida nad ehk isegi kuulda ei tahaks.

Toimetaja: Indrek Kuus, Tiina Jaakson, Merili Nael



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: