Soomlased ostavad välismaalt kaasa üha rohkem alkoholi ({{commentsTotal}})

Soomest tuleb endiselt rohkem reisijaid Tallinna kui Eestist Helsingisse sõidab.
Soomest tuleb endiselt rohkem reisijaid Tallinna kui Eestist Helsingisse sõidab. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Soome tervise- ja heaoluameti (THL) andmetel on soomlased viimase aasta jooksul toonud välismaalt kaasa üha rohkem alkoholi. Eriti paistab selles vallas silma Eestist toodud alkohol.

Vahemikus 2015. aasta septembrist 2016. aasta augustini tõid soomlastest reisijad välisriikidest kodumaale 81,1 miljonit liitrit alkohoolseid jooke. 100-protsendiseks alkoholiks ümber arvutatuna ulatub kogus 8,7 miljoni liitrini. Seda on eelmise sarnase ajavahemikuga võrreldes 15% rohkem, vahendas Yle.

THL-i analüütik Thomas Karlsson selgitas, et üldist kasvu mõjutas oluliselt Eestist alkoholi toomine, mis on käesoleval aastal kasvanud 6%.

"Suurem osa alkoholist tuuakse endiselt Eestist, kus alkohol on märkimisväärselt odavam kui meil. Lisaks me teame, et üha rohkem reisijaid ostab alkoholi ja üha rohkem reisijaid on ostnud kaasa ka varasemast suuremaid alkoholikoguseid," märkis ta.

Kõige rohkem kasvas kange alkoholi toomine

Soomlased on välismaalt toonud alati kõige rohkem õlut, siidrit ja long drinke ning sarnane trend jätkus ka vaatluse all olnud ajaperioodil. Selliseid tooteid toodi kokku 58,7 miljonit liitrit. Aasta jooksul on kasv olnud 15%, ainult õlle puhul 10%.

Eriti suur tõus oli aga long drinkide puhul - seda toodi eelmise perioodiga võrreldes 14,9 miljonit liitrit ehk lausa 43,8€ rohkem. Siidri toomine on natuke vähenenud - selles tootegrupis oli langus 1,4%. Karlssoni sõnul oli eelmisel aastal seis mõnes mõttes vastupidine ning muutus võib tema arvates olla seletatav laevapoodide sooduskampaaniatega.

Veini toomine kasvas eelmise perioodiga võrreldes 11,9 miljonit liitrit ehk 12,8% rohkem.

Kõige suurem kasv oli aga kange alkoholi puhul - 8,8 miljonit liitrit ehk 18,6% rohkem.

Toimetaja: Laur Viirand



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: