Putin peatas plutooniumikäitlusleppe "ebasõbraliku" USA-ga ({{commentsTotal}})

{{1475505156000 | amCalendar}}
Venemaa president Vladimir Putin.
Venemaa president Vladimir Putin. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Vene president Vladimir Putin andis esmaspäeval korralduse peatada Ühendriikidega sõlmitud relvaplutooniumi käitlemise kokkulepe, viidates Washingtoni "ebasõbralikele sammudele".

2000. aastal sõlmitud lepe lubas mõlemal tuumariigil vabaneda oma kaitseprogrammide tarbeks kasutatud rikastatud plutooniumist, milles nähti olulist sammu desarmeerimisprotsessis.

Mõlemad riigid kinnitasid lepet 2010. aastal.

Putin on väitnud, et USA ei austa lepet, käideldes plutooniumi viisil, mis võimaldab säilitada selle sõjalist otstarvet.

Esmaspäeval avaldatud dekreedi kohaselt taganeb Venemaa leppest "olukorra drastilise muutuse ja ohu tõttu strateegilisele stabiilsusele, mis tuleneb Ühendriikide ebasõbralikest sammudest Venemaa suhtes". Dekreedis märgiti, et Washington "ei suuda lepingu tingimusi täita ning Moskva peab kiiresti rakendama meetmeid Venemaa julgeoleku kaitseks".

Kreml andis mõista, et peab leppest kinni, kui Washington tühistab sanktsioonid ja lõpetab poliitika, mida Moskva peab ebasõbralikuks.

Kremli esindaja Dmitri Peskov ütles, et Washington ei ole lepingust kinni pidanud ning Venemaa "ei pea üldise pinge tõttu kahe riigi suhetes enam võimalikuks täita üksi kokkuleppe tingimusi".

"See on sümboolne žest, mis demonstreerib, et pooled ei tee selles valdkonnas enam koostööd," ütles sõltumatu sõjandusekspert Aleksandr Golts, kelle sõnul ei ole tegemist esimese massihävitusrelvade tõkestamise vallas peatatud leppega.

Venemaa seob plutooniumi käitlemise leppe taastamise mitme tingimusega

Venemaa taastab Vene-USA lepped relvaplutooniumi käitlemise osas, kui USA täidab hulga tingimusi, sh tühistab nn Magnitski seaduse, näeb ette presidendi riigiduumasse saadetud seaduseelnõu.

Otsuse relvaplutooniumi käitlemise lepingu ja selle lisaprotokollide toimimise taastamise kohta langetab Vene president, ütleb leppe peatamise seaduseelnõu. President saatis vastava eesnõu riigiduumasse esmaspäeval ja alamkoja teatel arutavad saadikud seda eelisjärjekorras.

Eelnõu kohaselt jõustub seadus avaldamise hetkest.

Lisaks kehtivuse peatamise normidele on seal mainitud selgeid tingimusi, mis teevad võimalikuks varem sõlmitud kokkulepete taastamise.

"Lepingu ja selle protokollide kehtivuse võib taastada pärast seda, kui USA on kõrvaldanud põhjused, mis tõid kaasa leppe jõustumisel valitsenud olude põhimõttelise muutumise," seisab eelnõus.

Tähtsaim tingimus on USA sõjalise taristu ja kontingendi vähendamine riikides, mis astusid NATO-sse pärast 2002. aasta 1. septembrit, tasemeni, mis oli leppe protokollide jõustumise päeval.

Lisaks tehakse USA-le ettepanek loobuda "Venemaa-vaenulikust poliitikast" ning seletatakse, mida peetakse silmas: 2012. aasta nn Magnitski seaduse ja 2014. aasta Ukraina vabaduse toetamise seaduse tühistamist.

Tingimuseks on ka Venemaa füüsilistele ja juriidilistele isikutele kehtestatud sanktsioonide tühistamine ja Venemaale nende tõttu osaks saanud kahju, sh ka vastusanktsioonide kehtestamisest tuleneva kahju kompenseerimist.

Venemaa nõuab ka, et USA esitaks selge plaani relvaplutooniumi pöördumatu käitlemise kohta, mida lepe eeldas.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: