Erik Moora: Kaljulaiu mandaat on paljude arvates üsna nõrk ({{commentsTotal}})

Kersti Kaljulaiu mandaat on paljude protsessi osaliste ja ka rahva arvates üsna nõrk, ütles politoloog ja Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora.

"Suvi otsa me ehitasime endale põhimõtteliselt nagu suurt paleed, uhkeid sambaid, kõrgeid nõudmisi, standardeid ja lagesid, aga kui sisse hakkasime kolima, siis äkki selgus, et me peame kolima kõrvalolevasse väikesesse kuuti - ma räägin siin protsessist, mitte presidendist ega kandidaadi isikuomadustest, vaid sellest protsessist, tunnetusest, mis aset leidis. Seda kahtlemata tunnetab ja tajub väga mõistliku inimesena ka presidendiks valitud Kersti Kaljulaid. Aga mis sellest saab ja kuidas ta selle keerulise olukorra lahendab, sõltub suures osas temast," rääkis Moora "Ringvaates".

Moora ütles, et kui paljudele inimestele on harjumatu, et Kaljulaid on oma intervjuudes väga napisõnaline, siis tegelikult suudab ta väga täpselt ja konkreetselt oma mõtte edasi anda.

"Tõsi, kui kuulata tema intervjuusid, siis tuleb imetleda väga kiiret mõtlemist, mis peab selle taga olema. Tavaliselt inimesed, kes teavad, kuidas kirjas oma sõnumit edastada, teavad, et ära raiska ühtki sõna, ole täpne, konkreetne ja ütle oma sõnum selgelt ära. Tema suudab sama asja ka kõnes. Tavaliselt kõnes inimesed oma mõtet väljendades kerivad ja kerivad mõtet ja lõpuks jõuavad selleni, mida öelda tahtsid. See on tunnetuslikult kahtlemata paljudele harjumatu," selgitas ta.

"Pole ju etteheidet sellele, et ta midagi varjaks või püüaks maha vaikida. Seda tunnet, ma arvan, pole kellelgi põhjust praegu tunda, pigem oleme saanud laiadel teemaringidel väga täpseid ja selgeid seisukohti," lisas ta.

Presidendina peaks Kaljulaid Moora sõnul jääma iseendaks. "Igasugune teesklus, pingutus, et näida presidentlikum - rääkida aeglasemalt, kaalukamalt, rõhutada mingeid sõnu üle, pidada mõttepause - reeglina kukub läbi. Kui inimene räägib kiiresti, on konkreetne, siis olgu ta konkreetne edasi," ütles politoloog.

Kahtlemata vajab Kaljulaid aga enda ümber nõunike ringi, kuna presidendi teemade ring on tunduvalt laiem kui tema senised ülesanded.

"Ma ka ei tea, kes need inimesed on, keda ta hakab kuulama. Üks tema paljudest kondiproovidest, kus näeme, millise inimesega, millise juhtimisnägemusega, millise vaatega inimesega on tegu, on selle järgi, keda ta enda lähikonda värbab, keda paneb oma meeskonda lähimate nõunikena juhtima, kes hakkavad tema eest kõnelema. Kuigi soovitan tal iseenda eest kõneleda," selgitas Moora.

Valimissüsteemi tuleb muuta

Moora tõdes saates, et tänavusest presidendivalimiste protsessist on õppida seda, et kui asjad on halvasti, siis lõpuks suudavad poliitikud siiski vajalikke otsuseid teha.

"Kui Euroopas oleme kogu aeg imestanud, miks nad otsustavad suuri ja tähtsaid asju öösiti, öö läbi, viimasel hetkel, siis täna nägime natukes samasugust asja. Kui poliitilisel eliidil, ka Eesti omal, tõrksal ja omavahel tülitseval ja kiuslikul Eesti eliidil on sügaval istmikus väga terav ja kuum ora, siis nad tegelikult lepivad kokku ja tulevad keskpõrandale kokku ja räägivad omavahel. Kui asjad halvasti on, siis meie poliitiline eliit suudab teha vajalikke otsuseid," rääkis ta.

Järgmiste presidendivalimiste puhul on Moora sõnul aga selge, et süsteemi tuleb muuta. Tema sõnul tuleks see kohe ette võtta. "Kui täna hakata sellega tegelema, siis keegi ei planeeri seda kuidagi oma kasuks või hüvanguks, sest ei suudeta ette näha, mis viie aasta pärast poliitikas on," ütles ta.

Tema soovitab esmalt teha korda olemasoleva süsteemi, mis vasta põhiseaduse vaimule.

"See, et jäme ots rahvast otse on ikkagi parlamendi käes, sobib Eesti parlamentaarsesse süsteemi, ei tekita kõhklusi ja tülisid. Õigem tee oleks parandada need paar kapitaalset viga Eesti valimissüsteemis. Esimene on see, et kandiadatide ametlik esitamine peaks nihkuma varasmaks. /.../ Teine asi on see, et valimiskogus peab asi ära lõppema, mis tähendab, et arvesse läheb see, kellel valimiskogu teises voorus on kõige rohkem hääli ja ei ole valimiskogus vaja absoluutset enamust," selgitas Moora.

Toimetaja: Merili Nael



Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.

2014. aasta MM-il mänginud Venemaa jalgpallikoondisel lasub dopingukahtlus

Venemaa sporti on tabanud järjekordne dopinguskandaal, nüüd on kahtluse all kogu 2014. aasta MM-il mänginud jalgpallikoondis.

85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.

Eesti teadlased on EL-i raha taotlemisel Euroopas 3. kohal

Euroopa Liit jagab teadlastele raha programmi kaudu, mis kannab nime Horisont 2020 ning Eesti teadlased on selles viimasel kolmel aastal olnud väga edukad: ühtekokku on Eesti teadusprojektid saanud üle 72,6 miljoni euro.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

Mohamed SalahMohamed Salah
Liverpool ostis 39 miljoni euro eest ründetalendi

Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani meeskond Liverpool ostis täna 39 miljoni euro eest AS Romalt egiptlasest ääreründaja Mohamed Salah', kes sõlmis viie aasta pikkuse lepingu.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema