Erik Moora: Kaljulaiu mandaat on paljude arvates üsna nõrk ({{commentsTotal}})

Kersti Kaljulaiu mandaat on paljude protsessi osaliste ja ka rahva arvates üsna nõrk, ütles politoloog ja Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora.

"Suvi otsa me ehitasime endale põhimõtteliselt nagu suurt paleed, uhkeid sambaid, kõrgeid nõudmisi, standardeid ja lagesid, aga kui sisse hakkasime kolima, siis äkki selgus, et me peame kolima kõrvalolevasse väikesesse kuuti - ma räägin siin protsessist, mitte presidendist ega kandidaadi isikuomadustest, vaid sellest protsessist, tunnetusest, mis aset leidis. Seda kahtlemata tunnetab ja tajub väga mõistliku inimesena ka presidendiks valitud Kersti Kaljulaid. Aga mis sellest saab ja kuidas ta selle keerulise olukorra lahendab, sõltub suures osas temast," rääkis Moora "Ringvaates".

Moora ütles, et kui paljudele inimestele on harjumatu, et Kaljulaid on oma intervjuudes väga napisõnaline, siis tegelikult suudab ta väga täpselt ja konkreetselt oma mõtte edasi anda.

"Tõsi, kui kuulata tema intervjuusid, siis tuleb imetleda väga kiiret mõtlemist, mis peab selle taga olema. Tavaliselt inimesed, kes teavad, kuidas kirjas oma sõnumit edastada, teavad, et ära raiska ühtki sõna, ole täpne, konkreetne ja ütle oma sõnum selgelt ära. Tema suudab sama asja ka kõnes. Tavaliselt kõnes inimesed oma mõtet väljendades kerivad ja kerivad mõtet ja lõpuks jõuavad selleni, mida öelda tahtsid. See on tunnetuslikult kahtlemata paljudele harjumatu," selgitas ta.

"Pole ju etteheidet sellele, et ta midagi varjaks või püüaks maha vaikida. Seda tunnet, ma arvan, pole kellelgi põhjust praegu tunda, pigem oleme saanud laiadel teemaringidel väga täpseid ja selgeid seisukohti," lisas ta.

Presidendina peaks Kaljulaid Moora sõnul jääma iseendaks. "Igasugune teesklus, pingutus, et näida presidentlikum - rääkida aeglasemalt, kaalukamalt, rõhutada mingeid sõnu üle, pidada mõttepause - reeglina kukub läbi. Kui inimene räägib kiiresti, on konkreetne, siis olgu ta konkreetne edasi," ütles politoloog.

Kahtlemata vajab Kaljulaid aga enda ümber nõunike ringi, kuna presidendi teemade ring on tunduvalt laiem kui tema senised ülesanded.

"Ma ka ei tea, kes need inimesed on, keda ta hakab kuulama. Üks tema paljudest kondiproovidest, kus näeme, millise inimesega, millise juhtimisnägemusega, millise vaatega inimesega on tegu, on selle järgi, keda ta enda lähikonda värbab, keda paneb oma meeskonda lähimate nõunikena juhtima, kes hakkavad tema eest kõnelema. Kuigi soovitan tal iseenda eest kõneleda," selgitas Moora.

Valimissüsteemi tuleb muuta

Moora tõdes saates, et tänavusest presidendivalimiste protsessist on õppida seda, et kui asjad on halvasti, siis lõpuks suudavad poliitikud siiski vajalikke otsuseid teha.

"Kui Euroopas oleme kogu aeg imestanud, miks nad otsustavad suuri ja tähtsaid asju öösiti, öö läbi, viimasel hetkel, siis täna nägime natukes samasugust asja. Kui poliitilisel eliidil, ka Eesti omal, tõrksal ja omavahel tülitseval ja kiuslikul Eesti eliidil on sügaval istmikus väga terav ja kuum ora, siis nad tegelikult lepivad kokku ja tulevad keskpõrandale kokku ja räägivad omavahel. Kui asjad halvasti on, siis meie poliitiline eliit suudab teha vajalikke otsuseid," rääkis ta.

Järgmiste presidendivalimiste puhul on Moora sõnul aga selge, et süsteemi tuleb muuta. Tema sõnul tuleks see kohe ette võtta. "Kui täna hakata sellega tegelema, siis keegi ei planeeri seda kuidagi oma kasuks või hüvanguks, sest ei suudeta ette näha, mis viie aasta pärast poliitikas on," ütles ta.

Tema soovitab esmalt teha korda olemasoleva süsteemi, mis vasta põhiseaduse vaimule.

"See, et jäme ots rahvast otse on ikkagi parlamendi käes, sobib Eesti parlamentaarsesse süsteemi, ei tekita kõhklusi ja tülisid. Õigem tee oleks parandada need paar kapitaalset viga Eesti valimissüsteemis. Esimene on see, et kandiadatide ametlik esitamine peaks nihkuma varasmaks. /.../ Teine asi on see, et valimiskogus peab asi ära lõppema, mis tähendab, et arvesse läheb see, kellel valimiskogu teises voorus on kõige rohkem hääli ja ei ole valimiskogus vaja absoluutset enamust," selgitas Moora.

Toimetaja: Merili Nael



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: