Narvas kogunesid vanemad lasteaia uue juhataja vastu piketile ({{commentsTotal}})

Narvas kogunes esmaspäeva hommikul kümmekond linna ainsa eestikeelse lasteaia lapsevanemat piketile, kuna nad ei taha linnavalitsuse määratud lasteaia juhatajat, vaid toetavad oma kandidaati.

Lastevanemate pahameel on tingitud sellest, et Punamütsikese lasteaia õppealajuhataja Angelika Soomets tunnistati direktori kohale ebasobivaks, konkursi võitnud Tatjana Korelinat aga ei tunta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meil on kogutud peaaegu 60 allkirja selle poolt, et lasteaia direktoriks oleks lasteaia kauaaegne õppealajuhataja. Kahjuks sai otsus langetatud hoopis teistsugune. See kurvastab meid väga," ütles hoolekogu esimees Jelena Gontšarova.

Piketeerijad rõhutasid, et viga pole eestikeelse lasteaia uue juhataja rahvuses, vaid ebaõiglases konkursis.

"Mitte mingisugust rahvusküsimust antud küsimuses ei ole. Siin on ilmselge, et eelnevalt oli tehtud poliitiline otsus, et võidab selle konkursi Tatjana Korelina. Konkurss viidi läbi formaalselt," ütles Narva linnavolinik ja konkursikomisjoni liige Ants Kutti.

Narva linnavalitsus peab konkursi tulemusi õiglaseks, kuid valiku kriteeriume selgitada ei soovi.

"Ma ei arva, et ma pean seda põhjendama. Komisjonis oli piisavalt liikmeid, otsus on vastu võetud ja selle selgitamine hakkab välja nägema nii nagu me hakkaksime millegi eest vabandama. Mul ei ole mitte millegi eest vabandada," ütles linnapea Tarmo Tammiste.

Punamütsikese uus direktor kinnitas, et kartusteks põhjust pole ning Punamütsike jääb ka edaspidi eestikeelseks lasteaiaks.

"Teie lastega hakkavad nagu varem töötama teie kallid pedagoogid, kes on eesti keele kandjad. Aga minul on päris omad ja teised tööülesanded," ütles Korelina.

Konkursi kaotanud lastevanemate soosik Angelika Soomets viibib praegu lapsehoolduspuhkusel, kuid kaotusega leppida ei kavatse ja soovib uut konkurssi.

Toimetaja: Merili Nael



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: