Türgi pikendab 19. oktoobril eriolukorda veel kolme kuu võrra ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Ammar Awad/Reuters/Scanpix

Türgi pikendab alates 19. oktoobrist veel kolme kuu võrra eriolukorda, teatas asepeaminister Numan Kurtulmuş esmaspäeval.

"Eriolukorda pikendatakse alates 19. oktoobrist veel 90 päeva võrra," ütles Kurtulmuş pärast iganädalast valitsuse istungit pressikonverentsil.

Eriolukorra pikendamine vajab 550-kohalise parlamendi heakskiitu, ent see peaks olema võimuerakonna Õigluse ja Arengu Partei (AKP) enamuse tõttu vormistamise küsimus.

Türgi valitsus kehtestas riigis eriolukorra pärast 15. juuli nurjunud riigipööret. Eriolukorra seadus annab võimudele voli väidetavate riigipöörajate ja nende käsilaste jõuliseks mahasurumiseks.

Türgi võimud on asunud riigipöördekatse järel puhastama riigiaparaati ja ühiskondlikke organisatsioone putši korraldamises süüdistatava Fethullah Güleni väidetavatest toetajatest. Puhastus ei ole jätnud puutumata ühtegi Türgi eluvaldkonda ning vahi alla on võetud 32 000 kahtlustatavat.

President Recep Tayyip Erdoğan on öelnud, et eriolukorda on vaja ka võitluseks Türgi kaguosas tegutseva keelustatud Kurdistani Töölisparteiga (PKK).

Opositsiooniline Vabariiklik Rahvapartei (CHP) on süüdistanud valitsust nurjunud putši ärakasutamises teisitimõtlejate lämmatamiseks.

Erdoğan ütles eelmisel nädalal, et isegi 12 kuu pikkusest eriolukorrast ei pruugi kõigi riigipöörajate vastu võitlemiseks piisata.

President on kritiseerinud Ühendriike suutmatuse eest anda Güleni Türgile välja.

"Kui Ameerika palub meil terroristid välja anda, saadame nad sinna pakendatuna, aga me ei ole oma strateegiliselt partnerilt samasugust vastust saanud," ütles Erdoğan.

"Te ei ole välja andnud terroristi, kes on elanud 17 aastat luksuses," ütles Türgi riigipea alates 1999. aastast USA-s Pennsylvanias elavale Gülenile viidates.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: AFP-BNS



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: