Amnesty: 10 riiki on võtnud vastu 56 protsenti maailma põgenikest ({{commentsTotal}})

Kümme riiki, mille panus maailma sisemajanduse kogutoodangusse on ainult 2,5 protsenti, on vastu võtnud rohkem kui pool maailma põgenikest, ütles inimõigusorganisatsioon Amnesty International teisipäeval, kritiseerides rikaste riikide isekust.

Londonis baseeruv organisatsioon märkis, et globaalse põgenikeprobleemi suurimat raskust kannavad kriisitsoonide naaberriigid.

"Väike hulk riike on jäetud tegema liiga palju lihtsalt seetõttu, et nad on kriisi naabrid," ütles Amnesty peasekretär Salil Shetty, esitledes maailma 21 miljoni põgeniku saatust käsitlevat raportit.

"Liidritel on aeg alustada tõsist, konstruktiivset debatti selle üle, kuidas meie ühiskonnad saavad aidata inimesi, kes on sõja ja tagakiusamise tõttu sunnitud lahkuma oma kodudest," ütles ta.

Amnesty andmetel on kõige rohkem põgenikke, üle 2,7 miljoni, võtnud vastu Jordaania. Teisel kohal on Türgi rohkem kui 2,5 miljoniga. Kolmandal positsioonil on Pakistan 1,6 miljoniga ning neljas Liibanon rohkem kui 1,5 miljoniga.

Esikümne ülejäänud kuus riiki on Iraan (979 400 põgenikku), Etioopia (736 100), Keenia (553 900), Uganda (477 200), Kongo Demokraatlik Vabariik (383 100) ja Tšaad (369 500).

Statistika põhineb ÜRO põgenikeagentuuri UNHCR andmetele.

Amnesty märkis, et paljud maailma rikkaimad riigid on vastu võtnud väga vähe põgenikke ning teinud ka vähe nende abistamiseks.

Raportis öeldakse, et mitmed rikkad riigid maksavad toetussummasid, et hoida põgenikke eemal.

Selliste riikide isekus tähendab, et rahvusvaheline põgenikekriis võib süveneda, hoiatas Amnesty.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics