5 uudist, mida täna hommikul teada
Siin on täna hommikused uudised, mida teada!
Riigikohus arutab haldusreformi põhiseaduslikkust
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi avalikul istungil arutatakse täna, kas haldusreform vastab põhiseadusele.
Mingit otsust kohus veel ei tee, kuid riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul viiakse haldusreform läbi igal juhul. Esimesel oktoobril kukkus tähtaeg, mil omavalitsused pidid alustama ühinemis läbirääkimistega.
Aasa sõnul on kohtusse pöördumine omavalitsuste seas segadust külvanud ja omavalitsusjuhtidel on tekkinud põhjendamatuid ootusi. Vandeadvokaat Jüri Raidla ütles möödunud nädalal ETV saates "Vabariigi kodanikud", et praegune omavalitsuste korralduse süsteem Eestis ei ole enam põhiseaduslik, sest inimeste põhiõiguste kaitse ei ole tagatud.
Riigikohtult taotleb haldusreformi seaduse sätete kehtetuks tunnistamist 26 kohalikku omavalitsust.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi avalikku istungit haldusreformi seaduse põhiseaduslikkuse küsimuses on võimalik jälgida riigikohtu kodulehelt ja ERR-i uudisteportaalist.
Korteriühistud peavad foorumit
Korteriühistute esindajad üle Eesti kogunevad Tallinnasse foorumile. Seekord kõneldakse nii kortermajade amortiseerumisest tulenevatest ohtudest kui ka seadusmuudatustest, mis puudutavad korteriühistuid.
Iseäranis terava tähelepanu all on 2018. aastal jõustuv uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, samuti uuest ehitusseadusest tulenevad renoveerimisega seotud protsessid. Enamik avaldusi riikliku renoveerimistoetuse saamiseks tuleb jätkuvalt Harju- ja Tartumaalt, ühistud mujal Eestis vajavad aga tihti renoveerimisotsuseni jõudmiseks abi.
Eraldi tähelepanu pööratakse amortiseerunud kortermajade ohtudele. Näiteks tasuks lasta spetsialistil üle vaadata Nõukogude aegsete paneelmajade rõdud.
Kanada sätestab süsiniksaastele maksu
Kanada hakkab 2018. aastaks oma kohustuste täitmiseks Pariisi kliimaleppe alusel maksustama süsinikusaastet, teatas peaminister Justin Trudeau esmaspäeval.
"Kõik Kanada jurisdiktsioonid kehtestavad 2018. aastaks süsinikusaaste maksu. Selleks kehtestab valitsus süsinikusaaste alamhinna," sõnas Trudeau parlamendis.
Tema sõnul on maksu elluviimise viis iga provintsi otsustada. Trudeau pakkus välja kas süsinikumaksu kehtestamise või süsinikusaastele ülempiiri seadmise.
Föderaalvalitsus pakub 2018. aastaks miinimumhinda 10 Kanada dollarit (6,79 eurot) ühe tonni süsinikusaaste kohta, mis tõuseb igal järgneval aastal 10 dollari võrra maksimaalse 50 dollarini 2022. aastal.
Peaministri kava tabas otsekohe opositsiooni ja mitme provintsi kriitika, kelle sõnul laostab uus maks majanduse ning valitsusel puudub selles küsimuses jurisdiktsioon.
USA katkestas Moskvaga Süüria-kõnelused
Ameerika Ühendriikide välisministeerium teatas eile, et USA on peatanud kõnelused Venemaaga Süüria kodusõja poliitilise lahenduse leidmiseks, kuna Venemaa ei ole suutnud nende hinnangul kinni pidada septembri alguses kokku lepitud relvarahu tingimustest, jätkates näiteks Aleppo linna valimatut pommitamist.
USA välisminister John Kerry hoiatas juba eelmisel nädalal, et kui Venemaa jätkab valitsusvastaste käes oleva Aleppo linna valimatut pommitamist, ei pruugi ameeriklastel jääda midagi muud üle, kui Venemaaga kõnelused peatada. Eile see otsus ka tuli.
"Venemaa andis selgelt mõista, et nad ei lõpeta neid rünnakuid, mida me praegu näeme, mida me nägime nädalavahetusel - neid rünnakuid haigla vastu. Kõnelustes Venemaaga oli meie põhiline eesmärk alati väga üheselt mõistatav: humanitaarabile ligipääs ja relvarahu tingimuste taaskehtestamine. Meile jäi mulje, et me jõudsime Venemaaga olukorda, kus meil ei liikunud ühiste eesmärkide suunas," selgitas USA riigidepartemangu kõneisik otsuse tagamaid.
Venemaa välisministeerium näeb relvarahu rikkumises süüd omakorda Ameerika ühendriikidel, kelle üheks ülesandeks oli veenda mõõdukaid valitsusvastaseid gruppe eralduda terroristlikest rühmitustest.
Paralleelselt Süüria koostöö lõppemisele teatas esmaspäeval Venemaa president Vladimir Putin, et Venemaa peatab oma osaluse ühes 2010. aastal sõlmitud tuumarelvade piiramise kokkuleppes, öeldes koostöö jätkamise tingimusteks näiteks Venemaa vastaste sanktsioonide lõpetamise.
Eesti peab importima elektrijaamadesse olmeprügi
Tallinlaste kodude ja Kunda tehasekatelde kütmiseks kulub nii palju prügi, et seda tuleb importida.
Veel kuus aastat tagasi ladestati prügilasse kaks kolmandikku Eesti kodudest kogutud olmeprügist, seejärel käivitusid Tallinnas Ragn-Sellsi ja Jõelähtme prügila prügikütusetehased, 2013. aastal ka Iru elektrijaama prügipõletusplokk ja olmeprügi vedu prügilatesse kahanes kümnendikuni kodudest kogutud prügist, kirjutab Eesti Päevaleht.
Keskkonnaagentuuri jäätmearuandluse infosüsteemi JATS andmeil koguti mullu Eestis 395 516 tonni olmeprügi, Eesti Energia Iru jaama prügiplokk põletas samal aastal 245 000 tonni olmeprügi, teised taaskasutajad kasutasid ligi 160 000 tonni.
See tähendab, et Eestil ei jäänud enam olmeprügi üle, vaid pigem puudu ning kuna Iru katel tahab pidevat kütmist ja prügikütusetehaste tarnelepingud vajavad täitmist, veetaksegi puudujääv osa olmeprügi sisse ning tasahilju on Eestist saanud arvestatav prügiimportija, näiteks mullu toodi sisse üle 56 000 tonni olmeprügi.
Ilmateade
Täna päeval pilvisus tiheneb. Kohati võib sadada hoovihma. Puhub põhja- ja kirdetuul 6-12, puhanguti 15, saartel ja rannikul kuni 20 m/s. Õhutemperatuur on 7..11°C.
Toimetaja: Allan Rajavee
Allikas: ERR-i teleuudised/BNS/EPL