Ahtisaari: Soome oleks pidanud juba ammu NATO-ga liituma, Rootsi järel ei maksa oodata ({{commentsTotal}})

Soome endine president Martti Ahtisaari 2009. aastal.
Soome endine president Martti Ahtisaari 2009. aastal. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Soome endine president Martti Ahtisaari leiab oma täna ilmunud raamatus, et Soome oleks pidanud juba ammu NATO liikmesust taotlema ning see samm tuleks teha ootamata ära Rootsi seisukohta. Samuti rõhutas ta, et Soome kodanikke on välispoliitikat puudutava diskussiooni käigus eksitatud.

"Mina unustaks rootslased ära. Ma teeksin neile sama, mida nemad tegid meile Euroopa Liiduga seotud protsessi ajal," kirjutab Ahtisaari oma raamatus "Kuidas siit edasi" ("Miten tästä eteenpäin"), vahendasid MTV-fi ja Kaleva.

Ahtisaari viitab siin 1990. aastale, kui Rootsi taotles Euroopa Ühendusega liitumist. Kuigi Rootsi oli varem lubanud, et teavitab Soomet oma plaanidest ette, siis reaalsuses Stockholm seda ei teinud.

Kevadel Soomes avaldatud NATO-teemalises raportis on märgitud, et Soome peaks tegema NATO-sse astumist puudutavad otsused koos Rootsiga.

Ahtisaari rõhutab oma raamatus ka lääneliku demokraatia tähtsust - Soome arengu õige suund asub tema hinnangul läänes.

"See peaks olema ilmselge, kuid alati see siiski nii ei ole. Seda nii laias maailmas kui ka kodumaal, kus kodanikke siseriiklikus diskussioonis eksiteele viiakse. Loba erapooletuse teemal jätkub," nendib ta.

"Erapooletuseloba" all peab Ahtisaari silmas avaldusi, mille kohaselt on Soome erapooletu riik, mis ei kuulu sõjalistesse liitudesse.

"Meil on olulisi ja mõjukaid jõude, kellel on raske leppida isegi sellega, et Soome on läänelik demokraatia ja mitte mingisugune erapooletu maa. Kas siin riigis on täiesti võimatu isegi selles küsimuses kokkuleppele jõuda?" küsib endine riigipea.

Ahtisaari peab selles olukorras üllatavaks, kuivõrd avalikuks on tulnud Soome praktiline sõjaline koostöö Ameerika Ühendriikidega.

"Mitte kunagi varem pole sõjaväelased olnud nii avameelsed kui nüüd, alustades juba kaitseväe juhatajast. On hämmastav kui otsekoheselt saab nendest asjadest tänapäeval rääkida," nentis Ahtisaari.

Soometumine jätkub endiselt, Balti riigid peaksid NATO-liikmesuse eest tänulikud olema

Samuti leidis Ahtisaari, et soometumine jätkub endiselt ehk ikka üritatakse Venemaale meele järele olla ning siseriiklikus poliitikas üritatakse ka Moskva abil võimu saavutada.

Ahtisaari sõnul oli omaaegne suhe Nõukogude Liiduga tekkinud olude sunnil ning seetõttu ongi äärmiselt kahetsusväärne, et selline poliitika jätkub ka tänapäeval.

"On oht, et aja jooksul hakatakse meid pidama veidrikuks. Kõigele lisaks veel täiesti põhjendatult. Just seetõttu ma arvan, et liitumine NATO-ga oleks tulnud teha juba tükk aega tagasi. Mitte seepärast, et Venemaa meid ohustaks, vaid selle nimel, et end soometumisperioodist lahti siduda," selgitas ta.

"Kõik mõtlevad selle peale, mida nad Venemaal arvavad, kui me nii teeme. Venemaa on juba näidanud, mida nad mõtlevad ja teevad. See, kes praeguses olukorras ei pürgi kaitsepoliitilisse liitu, on soometunud," sõnas Ahtisaari.

Küsimusele, kas Soome oleks pidanud liituma NATO-ga juba aastatel 1994-2000, mil tema oli president, vastas Ahtisaari, et siis oli see paraku võimatu - hea, et suudeti Euroopa Liitu pääseda.

Ahtisaari sõnul peaksid Balti riigid olema oma NATO-liikmesuse eest tänulikud ka temale, sest 1997. aastal kohtusid Venemaa president Boriss Jeltsin ja tema USA kolleeg Bill Clinton just nimelt Ahtisaari juures, et seal arutada NATO laienemist.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: