Soomlasest kolleeg: Kaljulaid on Soome poliitikaga hästi kursis ({{commentsTotal}})

Koonderakonna poliitik ja Euroopa Kontrollikoja Soome-poolne liige Ville Itälä.
Koonderakonna poliitik ja Euroopa Kontrollikoja Soome-poolne liige Ville Itälä. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Euroopa Kontrollikoja Soome-poolne liige Ville Itälä leiab, et tema eestlasest kolleeg Kersti Kaljulaid on Soome poliitikaga hästi kursis.

"Ta on väga tähelepanelikult jälginud Soome poliitikat. Ta tunneb Soomet hästi," märkis Itälä Yle uudistetoimetusele antud telefoniintervjuus.

Kaljulaid on olnud Euroopa Kontrollikojas Eesti-poolseks liikmeks 2004. aastast saadik, Itälä saabus sinna tööle 2012. aastal.

Lisaks on Itäla ja Kaljulaid ka perekondlikult tuttavad. Omavahel räägitakse üldjuhul soome keeles.

Itälä sõnul oli Kaljulaid talle rääkinud ka presidendikandidaadiks pürgimisest, kuid kiire tõus riigipea ametisse ning senistest tuntud kandidaatidest möödumine tuli üllatusena.

"Ta on ambitsioonikas. Ma usun, et temast tuleb hea president," sõnas soomlasest kolleeg.

Itälä peab Kaljulaidi inimeseks, kes on oma töös väga pühendunud, põhjalik ning pöörab tähelepanu ka detailidele. Kaljulaid vastutas aastatel 2010-2014 Kontrollikoja aastaaruande metoodika ja koostamise eest. Viimasel aastal on ta kontrollikojas juhtinud põllumajandusauditi koostamist ja koja struktuurireformi.

Kaljulaidi saamine Eesti presidendiks on Itälä arvates Soome jaoks heaks areng, sest tema suhe Soomega, mida ta tunneb ja teab, on väga positiivne.

Toimetaja: Laur Viirand



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: