Reaalkooli lapsevanemad ja vilistlased lõid eralasteaia ({{commentsTotal}})

Tallinna reaalkool.
Tallinna reaalkool. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Tallinna reaalkooli hoolekande selts asutas krõbeda kuutasuga eralasteaia, mis muuhulgas hakkab tegema õppekäike reaalkooli ning kasutab sama kooli õpetajate metoodikat kooliks ettevalmistuseks.

Praegu käib Tatari tänava tulevastes lasteaiaruumides remont, kuid veel oktoobrikuu jooksul loodetakse ruumid lasteaiavalmis saada, et võtta vastu kuni 20 2-7-aastast mudilast, kes liitrühmas reaalkooli metoodikat kasutades kooliks valmistuma asuvad. Õppemaks on selles eralasteaias 490 eurot kuus, millele lisandub toiduraha. Lasteaia asutajaks on reaalkooli lapsevanamaid ja vilistlasi ühendav reaalkooli hoolekande selts.

"Kooliks ettevalmistus on igapäevane - metoodiliselt võtame aluseks reaalkooli algklassiõpetajate teadmised ning soovitused, oleme ka kooli sagedased külastajad. Tore võimalus on kasutada ka hea sõbra reaalkooli staadionit, saali ning raamatukogu," tutvustab eralasteaia Vurr Facebooki leht.

Lasteaia juhataja Kristin Varm selgitab, et reaalkooliga tehakse koostööd, suheldes nii eelkooli kui algklassiõpetajatega. "Plaanis on käia külas kesklinna põhikoolis (reaalkooli hoolekogu seltsi asutatud erakool - toim.) ja reaalkoolis, võimalus on kasutada reaalkoolis olevaid saale, samuti kutsume neid endale külla, nii algklassilapsi kui ka pedagooge," selgitas Varm koostöö olemust ERR.ee-le. "Metoodika on sama, mida reaalkool kasutab, samuti nende eelkooli programm," kirjeldas Varm.

Varm kinnitab siiski, et selles lasteaias käimine ei taga lastele kohta reaalkoolis, küll aga annab võimalikult hea alushariduse.

Ehkki esimesed huvilised on olemas, pole kõik kohad kaugeltki veel täidetud.

Hoolekande selts: soov on reaalsuuna vastu huvi äratada

Tallinna reaalkooli hoolekande seltsi juhatuse liige, üks eralasteaia idee algatajaid Alar Tamkivi selgitab, et idee tulenes sellest, et kesklinna piirkonnas ei ole lastehoiukohti ning reaalharidus vajab toetamist. Seetõttu on lasteaia uksed avatud kõigile huvilistele, kel rahakott kannatab ja huvi reaalsuuna vastu on.

"Reaalkool üürib meile välja oma ruume ja staadionit, saame mingit juhendamist natuke. Sisu poolelt vaatame, kuidas äratada huvi reaalsuuna vastu," selgitas Tamkivi, miks reaalkooli lapsevanemad ja vilistlased lasteaia asutamist vajalikuks pidasid. Ta rääkis, et reaalharidus ei ole kuigi populaarne, ehkki just see avab maailmas uksi.

Eelist reaalkooli astumisel ei näe ka Tamkivi. "Nii nagu reaalkooli eelkoolist ei lähe kõik lapsed reaalkooli ja reaalkooli põhikoolist ei lähe kõik reaalkooli gümnaasiumisse, nii ei lähe ka sellest lasteaiast kõik lapsed reaalkooli. Eks ta mingi suuna annab, peame õppekavas silmas just loodusteaduste õpetamist," ütles Tamkivi.

Lasteaed rendib ruume äriühingult, mis Tatari 3 hoone ära ostis. Lasteaeda peetakse üleval kohamaksust. Tamkivi möönab, et õige aja magasid nad maha - lasteaiakohti otsitakse augustis.

Reaalkooli direktor: seos meiega puudub

Reaalkooli direktor Ene Saar eitab igasugust koostööd reaalkooli hoolekande seltsi asutatud eralasteaiaga. "Me teeme koostööd ka teiste lasteaedadega, ruumide renti teeme aasta ringi erinevatele asutustele," loetleb Saar.

Saar leiab, et lasteaed võib kasutada eelkooli metoodikat, mis vastab reaalkooli õppekavale, kuid eelkooli ei pea juriidiliselt mitte reaalkool, vaid selle eraõiguslik sõsar, kesklinna põhikool. Seetõttu taandab Saar reaalkooli igasugusest seosest eralasteaiaga.

"Reaalkoolil endal eelkooli ei ole, seda peab kesklinna põhikool. Reaalkooli õpetaja võib ka kesklinna põhikooli eelkoolile tööd teha, kui ta seda soovib," selgitab Saar.

Direktriss väidab üksiti, et reaalkoolil puudub statistika, kui palju nende esimestesse klassidesse saanud lapsi on käinud selles eelkoolis.

"Vanasti me kogusime seda statistikat, aga enam mitte, sest see ei andnud meile midagi," ütleb Saar.



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: