Korteriomanik võib maja hädavajaliku remondi eest ühistult tasaarveldust nõuda ({{commentsTotal}})

Kortermajades on tihtipeale probleem, et maja vajab hädavajalikku remonti, kuid kõik omanikud ei ole nõus raha kulutama. Seaduse kohaselt on aga neil korteriomanikel, keda probleem eriti puudutab, võimalik vajalik remont oma raha eest ära teha lasta ning hiljem kulud ühistult tagasi nõuda, kuni selleni välja, et tasaaarveldus tehakse kommunaalkulude mittemaksmisega.

Mõni aasta tagasi avastas üks korteriomanik Tallinnas Raua tänaval asuvas majas, et tema eluaseme kohal olevad katusekonstruktsioonid hallitavad. Omanik pöördus murega ühistu poole, kuid teda ei võetud kuulda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Seejärel otsustas ta katuse lasta oma raha eest korda teha ning hiljem raha ühistult sisse nõuda. Summa oli suurusjärgus 10 000 eurot. Ühistu keeldus aga maksmast ja asi jõudis kohtusse.

"Kohtumenetluse tulemusel selgus, et nii ühistu kui ka korteriomanikud vastutavad selliste kulude eest, mis on ühe korteriomaniku poolt tehtud - seadus kasutab terminit - kaasomandi eseme säilitamiseks. Selliseid kulutusi võib korteriomanik ise kanda, sõltumata teiste korteriomanike nõusolekust. Selliseid töid võib ise tellida ja sellised kulud saab ise sisse nõuda," selgitas vandeadvokaat Kristjan Tamm.

Kuna Raua tänava maja ühistu ei olnud nõus korteriomanikule tema kulusid hüvitama, otsustas omanik hakata tegema tasaarveldust ühistule kommunaalkulude mittemaksmisega. Kohtuvaidlus jõudis välja riigikohtusse, kus loodi tasaarvelduse osas pretsedent.

"Riigikohtu tsiviilkolleegium pidas vajalikuks seda kogu kolleegiumis arutada ja jõudis seisukohale, et korteriomanik saab selliseid kulusid tasaarvestada," ütles Tamm.

Korteriühistute liidu juhatsue liige Urmas Mardi ütles, et seda seadusest tulenevat õigust kasutatakse tõepoolest suhteliselt vähe.

"Oluline on, et see kulutus oleks seaduse mõistes vajalik kulutus, mille kordategemine on möödapääsmatu, sest sinu kinnisvara väärtus halveneb. Ärge minge kohe sinna rapsima, enne tuleb inimestega läbi rääkida ja kui seal on eitav vastus, siis tekib sul see õigus," rääkis Mardi.

Üks asi on konktreetne remonti vajav probleem, eraldi murekoht on aga see, et paljud vanemad kortermajad vajavad üleüldist renoveerimist, näiteks korralikku soojustamist või ventilatsiooni. Laenu võtmiseks ei saa aga korteriühistu kokku vajalikul arvul korteriomanike nõusolekut.

"On olemas selline säte, mida nimetatakse kvalifitseeritud häälteenamuseks. Juhul kui korterelamu tahab kaasajastada oma maja, ta tahab võtta laenu, mis ületab tema majandusaasta eelarve, siis peavad olema 51 protsendi korteriomanikest poolt ja tingimusel, et sellele 51 protsendile kuulub ka suurem osa korteriomandist ehk nende korterid peavad olema lihtsalt suuremad," rääkis Mardi.

51 protsendi nõue viidi seadusesse sisse 2014. aastal.

Toimetaja: Merili Nael



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: