Korteriomanik võib maja hädavajaliku remondi eest ühistult tasaarveldust nõuda ({{commentsTotal}})

Kortermajades on tihtipeale probleem, et maja vajab hädavajalikku remonti, kuid kõik omanikud ei ole nõus raha kulutama. Seaduse kohaselt on aga neil korteriomanikel, keda probleem eriti puudutab, võimalik vajalik remont oma raha eest ära teha lasta ning hiljem kulud ühistult tagasi nõuda, kuni selleni välja, et tasaaarveldus tehakse kommunaalkulude mittemaksmisega.

Mõni aasta tagasi avastas üks korteriomanik Tallinnas Raua tänaval asuvas majas, et tema eluaseme kohal olevad katusekonstruktsioonid hallitavad. Omanik pöördus murega ühistu poole, kuid teda ei võetud kuulda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Seejärel otsustas ta katuse lasta oma raha eest korda teha ning hiljem raha ühistult sisse nõuda. Summa oli suurusjärgus 10 000 eurot. Ühistu keeldus aga maksmast ja asi jõudis kohtusse.

"Kohtumenetluse tulemusel selgus, et nii ühistu kui ka korteriomanikud vastutavad selliste kulude eest, mis on ühe korteriomaniku poolt tehtud - seadus kasutab terminit - kaasomandi eseme säilitamiseks. Selliseid kulutusi võib korteriomanik ise kanda, sõltumata teiste korteriomanike nõusolekust. Selliseid töid võib ise tellida ja sellised kulud saab ise sisse nõuda," selgitas vandeadvokaat Kristjan Tamm.

Kuna Raua tänava maja ühistu ei olnud nõus korteriomanikule tema kulusid hüvitama, otsustas omanik hakata tegema tasaarveldust ühistule kommunaalkulude mittemaksmisega. Kohtuvaidlus jõudis välja riigikohtusse, kus loodi tasaarvelduse osas pretsedent.

"Riigikohtu tsiviilkolleegium pidas vajalikuks seda kogu kolleegiumis arutada ja jõudis seisukohale, et korteriomanik saab selliseid kulusid tasaarvestada," ütles Tamm.

Korteriühistute liidu juhatsue liige Urmas Mardi ütles, et seda seadusest tulenevat õigust kasutatakse tõepoolest suhteliselt vähe.

"Oluline on, et see kulutus oleks seaduse mõistes vajalik kulutus, mille kordategemine on möödapääsmatu, sest sinu kinnisvara väärtus halveneb. Ärge minge kohe sinna rapsima, enne tuleb inimestega läbi rääkida ja kui seal on eitav vastus, siis tekib sul see õigus," rääkis Mardi.

Üks asi on konktreetne remonti vajav probleem, eraldi murekoht on aga see, et paljud vanemad kortermajad vajavad üleüldist renoveerimist, näiteks korralikku soojustamist või ventilatsiooni. Laenu võtmiseks ei saa aga korteriühistu kokku vajalikul arvul korteriomanike nõusolekut.

"On olemas selline säte, mida nimetatakse kvalifitseeritud häälteenamuseks. Juhul kui korterelamu tahab kaasajastada oma maja, ta tahab võtta laenu, mis ületab tema majandusaasta eelarve, siis peavad olema 51 protsendi korteriomanikest poolt ja tingimusel, et sellele 51 protsendile kuulub ka suurem osa korteriomandist ehk nende korterid peavad olema lihtsalt suuremad," rääkis Mardi.

51 protsendi nõue viidi seadusesse sisse 2014. aastal.

Toimetaja: Merili Nael



Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.