ERR Riias: Läti otsib sobivat tervishoiu rahastamise mudelit ({{commentsTotal}})

Läti valitsus otsib riigile sobivat tervishoiu rahastamise mudelit ning kaalub, kas ja millisel kujul suureneb patsientide omaosalus ja mil määral riigieelarve osa.

Ka Läti suurima ja mainekaima haigla, Riia Stradinši kliiniku erakorralise meditsiini osakonnas ootejärjekord üha kasvab, sest riiklike kvootide alusel ei jõua inimesed oma tõbedega arsti juurde ja uuringuile pääsemist ära oodata. Meditsiinitöötajad korraldavad meeleavaldusi ja peaminister on lubanud, et tervishoid muutub esmatähtsaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ka Lätis peaks olema ülejärgmisest aastast kohustuslik tervisekindlustus. Iseasi, millise mudeli kasuks lätlased otsustavad, sest näiteks Eesti haigekassa süsteem lätlaste meelest väga hea ei ole.

Läti arstide liidu juht Peteris Apinis kinnitas, et tohtrite keskmine palk on 1500 eurot ehk oluliselt madalam kui Eestis.

"Maksuamet töötab meil väga halvasti. Nad imiteerivad töötamist. Kõik räägivad, et midagi oleks vaja muuta. Võin teile kinnitada, et midagi ei muutu. Teema on päevakorral vaid praegu, enne eelarve vastuvõtmist," ütles Apinis.

Läti valitsus on kiirkorras eraldanud lisaraha järjekordade lühendamiseks, onkoloogiahaigete raviks ja ravimite ostmiseks.

"Erinevalt Eestist suunatakse Läti riigieelarvest tervishoidu oluliselt vähem raha. Praegu on see vaid 9,8 protsenti. Püüame selle poole, et tervishoid moodustaks 12 protsenti kogu eelarvest," rääkis Läti tervishoiuminister Anda Ćakša.

Nüüd püütakse midagi põhimõttelisemat muuta. Väideldakse mitme erineva mudeli üle - kas suurendada kuni protsendi võrra mõnd senist maksu, kehtestada sissetulekust lähtuv tervishoiumaks või 25-70 euro suurune riskifondi kuumaks või täiendav tasu kohustusliku tervisekindlustuse eest.

"Patsiendid peavad haigestumise korral olema rahaliselt kindlustatud. See tähendab riiklikku kindlustust ja seda, et riik on teenuse ostja. Riiklik agentuur määrab, kui palju teenus maksab ja kuhu seda suunata," ütles Ćakša.

Ametiühingud rahvalt lisaraha küsimist ei toeta. "Loomulikult soovime, et tervishoiuteenuse tagaks riik. Erafirmad ei suuda meditsiinivalkonna probleeme lahendada, sest seal on peamine kasum," ütles Läti ametiühingute liidu esimees Peteris Krigers.

Kuni poliitikud väitlevad, leiavad paljud noored lahenduse enda, mitte riigi jaoks. "Igal aastal katkematult suundub 300 kõrgkooli lõpetanud arstist 100 kohe tööle välismaale," tõdes Apinis.

Stradinši kliinikus valmib aga peagi uus korpus ja hiljuti ise südameoperatsioonil käinud president Raimonds Vejonis lubas, et Läti leiab rahva jaoks hea lahenduse. Arstide liit sellesse ei usu.

Toimetaja: Merili Nael



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: