Teadur: ei saa välistada, et USA ja Venemaa uuesti Süüria rahu osas koostööd teevad ({{commentsTotal}})

Venemaa ja USA vahelised pinged on kahtlemata suured, leiab kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu. Samas ei saa tema hinnangul kindlasti välistada, et riigid Süüria vaherahu sõlmimiseks kunagi uuesti läbirääkimiste laua taha istuvad.

"Venemaa on sisuliselt tahtlikult eskaleerinud seda olukorda ja mis edasi saab, on väga raske ennustada, sest kui see tulevahetuse lõpetamise kokkulepe sõlmiti, siis see oli ameeriklaste kuude-, võib-olla isegi aastatepikkune ponnistus," rääkis Stoicescu "Aktuaalsele kaamerale".

"Venelaste ja al-Assadi jaoks oli sõjaline ja poliitiline initsiatiiv ja nad olid sellest innustatud ja kannustatud, nii et see ei olnud loogiline, et nad nüüd, kui Aleppo on käegakatsutav, teevad rahuleppe," lisas teadur.

Tema usub, et Süüria ja Venemaa jätkavad ilmselt sõjalise tegevusega Aleppos ning kui linn on tagasi võetud, siis tullakse läbirääkimiste laua taha uuesti. "Aga siis esitatakse teistele hoopis karmimaid tingimusi," märkis Stoicescu.

Hullem oleks see, kui Venemaa ütleks lahti tuumalõhkepeade lepingust 

Venemaa president Vladimir Putin andis esmaspäeval korralduse peatada Ühendriikidega sõlmitud relvaplutooniumi käitlemise kokkulepe.

Stoicescu kommenteeris, et see puudutab sõjaliseks otstarbeks toodetud plutooniumi reutiliseerimist tsiviilotstarbeks.

"Hullem lugu oleks muidu see, kui Venemaa ütleks lahti veel viimasest tõsisest lepingust, mis neil Ühendriikidega on - uus START-i leping, mis piirab tuumalõhkepeade arvu, nagu ka nende kohaletoimetamise vahendite ehk rakettide arvu. Kui Venemaa läheb juba nii kaugele, et ta teeb ka seda, siis oleks juba kuri karjas küll," rääkis Stoicescu.

"Ma ei oska öelda, kas see on kasvava enesekindluse märk Kremlis, et näidata bravuurikalt, kui enesekindlad nad seal on, või see on meeleheitlikkuse märk, et nad püüavad ameeriklastele või läänemaailmale üldiselt näidata, et nad tahavad, et neid võetaks tõsiselt," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: