Neivelt ja Kattel "Vabariigi kodanikes": Eesti majandusega pole midagi lahti ({{commentsTotal}})

ETV saates "Vabariigi kodanikud" tõdesid ettevõtja Indrek Neivelt ja professor Rainer Kattel, et tagasihoidlikus majanduskasvust ei tasu järeldada, nagu oleks Eestis asjad halvasti.

"Pole õige öelda, et kui majandus ei kasva, siis on ta viletsas seisus," sõnas Neivelt. Ta lisas, et näiteks Soome majandus ka ei kasva, kuid kuidagi ei saa väita nagu oleks riigis midagi korrast ära.

"See olukord, kus me praegu oleme pole sugugi vilets," tähendas Neivelt. "Meie majandus väga stabiilne ja tugevatel jalgadel."

Neivelt meenutas, et enne 2006. aasta kriisi kasvas Eesti majandus välisvõla tõttu, kuid tasub tähele panna, et Eesti elanike arv ei kasva, lapsi jääb vähemaks ning praeguses mudelis ongi raske suurt majanduskasvu nõuda.

"Oleme ehk tasemel, millest võib-olla unistasime 25 aastat tagasi. Majanduskasvust on tehtud asi iseenesest, et see on kõige tähtsam näitaja. See pole õige, põhiseaduses pole ka kirjas, et majandus peab kasvama, põhiseaduse järgi peab riik tagama rahvuse ja kultuuri säilimise. Fundamentaalselt on Eesti majandus palju tugevam, kui kümme aastat tagasi," arutles Neivelt.

Tallinna Tehnikaülikooli innovatsioonipoliitika ja tehnoloogia valitsemise professor Rainer Kattel selgitas, et tavainimese jaoks pole 1,3-protsendine majanduskasv väga tajutav.

"Öelda kehv on ülepingutatud. On keskpärane seis, kus viimased viis-kuus aastat olnud. On inimesi, kel läheb kenasti, on neid kel läheb kehvasti," rääkis Kattel.

Ta märkis, et Eesti on tulnud olukorrast, kud viimase 20 aasta jooksul on palju kiiresti muutunud, sealhulgas majandus. "See on tekitanud tunde, et kas peame midagi muutma või ootame veel. Kogu eurotsoon seisab paigal ja me ei saa imestada, et meil midagi ei muutu."

Kattel ütles, et praegu peaks arutlema, kuidas ja milliseid otsuseid teha, mis tulevikus Eesti elu ja majandust mõjutavad. "Peame vaatama majanduspoliitiliselt pikemalt ette, peame hakkama mõtlema, kas midagi on vaja muuta."

Toimetaja: Indrek Kuus



uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: