Yahoo jälgis salaja USA valitsuse heaks kasutajate e-kirju ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Albert Gea/Reuters/Scanpix

Yahoo lõi eelmisel aastal salaja tarkvaraprogrammi, et otsida läbi kõigi kasutajate sissetulevad e-kirjad, leidmaks spetsiaalset USA luureametnikele vajalikku informatsiooni, teatasid allikad.

Kolm endist Yahoo töötajat ja veel üks asjast informeeritud inimene ütlesid Reutersile, et ettevõte täitis USA valitsuse salajast nõudmist, skannides läbi sadu miljoneid Yahoo mailikontosid riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) või föderaalse juurdlusbüroo (FBI) korraldusel.

Osad luureeksperdid ütlesid, et tegemist on esimese niisuguse juhtumiga USA-s, kus internetiettevõte nõustub luureagentuuri nõudmisel otsima läbi kõiki saabuvaid e-kirju, mitte ei vaata läbi salvestatud kirju või skanni väikest osa kontosid.

Samas ei ole teada, millist informatsiooni luureametnikud tahtsid, ainult see, et nad tahtsid, et Yahoo otsiks teatud märke. Allikate sõnul võib see tähendada nii fraase kui ka e-kirjadele lisatud manuseid.

Palve Yahoo kontode jälgimise kohta saabus salastatud käskkirja vormis, mis saadeti ettevõtte õigsumeeskonnale, ütlesid allikad.

Reutersil ei ole aga infot selle kohta, kas ja milliseid andmeid Yahoo on juba üle andnud, ja kas luureametnikud on pöördunud sama palvega peale Yahoo ka teiste e-posti kontode pakkujate poole.

Kahe Yahoo endise töötaja sõnul häiris tegevjuhi Marissa Mayeri otsus võimude nõudmistele alluda osasid juhtkonna liikmeid ning selle tulemusena lahkus mullu juunis töölt ka infoturbe juht Alex Stamos.

"Yahoo on seadusekuulekas ettevõte ja täidab USA seaduseid," vastas ettevõte lühikeses pressiteates Reutersi päringule. Rohkemat Yahoo ei kommenteerinud. Ka Satmos keeldus intervjuust.

Ka NSA ei ole toimunut kommenteerinud.

Vähem kui kaks nädalat tagasi teatas Yahoo sissemurdmisest nende võrku ja miljonite kasutajate andmete vargusest. Ettevõtte hinnangul mõjutas küberkuritegu vähemalt 500 miljonit kasutajat ja võis olla "riiklikult rahastatud".

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt rahanumbreid

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: