5 uudist, mida täna hommikul teada ({{commentsTotal}})

Viis uudist 5. oktoobril
Viis uudist 5. oktoobril Autor/allikas: ERR/Fotor

Siin on 5 uudist, mida võiks täna hommikul teada.

Konjunktuuriinstituut: lähikuudel võib tulla kerge hinnatõus


Eesti Konjunktuuriinstituut tutvustab täna selle aasta kolmanda kvartali konjunktuuri uuringut ning teeb ülevaate lähikuude arengusuundadest.

Instituudi direktori Marje Josingu sõnul võib tuleviku suhtes olla ettevaatlikult optimistlik. Muret teevad ettevõtete vähesed investeeringud. Nii rahandusministeerium kui kommertspangad on tänavusi majanduskasvu prognoose allapoole korrigeerinud.

Ka konjunktuuriinstituut tõi oma kasvuprognoosi aasta algusega võrreldes allapoole - 1,5-le protsendile. Tarbijat ootab lähikuuudel ees kerge hinnatõus.


Avaldatakse Rail Balticu rahastusleppe sisu


Balti riigid leppisid läinud reedel kokku ühise raudteeprojekti Rail Baltic rahastamises ja ellu-viimises. Lepingu sisu avaldatakse täna Riias algaval pressikonverentsil.

Rail Balticu ühisfirma RB Rail juhi Baiba Rubesa sõnul ei olnud kokkuleppele jõudmine lihtne, sest Balti riikides on erinevad seadused ja juriidilised protseduurid. Hanked jaotuvad kolme kategooriasse - vaid RB Raili korraldatavad hanked, ühisfirma läbiviidavad ühishanked ning riikide enda korraldatavad hanked, mille üle RB Rail teostab ranget järelevalvet.

Rail Balticu projekt hõlmab kiire rahvusvahelise raudtee ehitust Tallinnast Leedu-Poola piirini. Reisirongid sõidavad kiirusega kuni 240 kilomeetrit tunnis, kaubarongid kuni 120 kilomeetrit tunnis.


Kolumbia rahuleppe seisab utoopiliste nõudmiste taga


Kolumbia president Juan Manuel Santos üritab päästa referendumil tagasi lükatud rahulepet mässuliikumisega Kolumbia Revolutsioonilised Relvajõud ehk FARC. Selleks peab president kõnelusi rahuleppe vastu olnud poliitiliste jõududega. Leppe vastased on öelnud, et soovivad samuti aastakümneid kestnud relvakonflikti lõppu, kuid peavad tagasilükatud rahulepet liiga leebeks.

President Santos oli referendumi positiivses tulemuses nii kindel, et rahulepe koguni kirjutati alla enne rahvahääletuse toimumist. Seepärast mõjus rahuleppe tagasilükkamine eriti külma dušina. Rahuleppe vastaseid juhib ekspresident Alvaro Uribe. Rahuläbirääkijad ja poliitikaanalüütikud peavad aga leppe vastaste nõudmisi utoopilisteks.

Endine rahuläbirääkija Daniel Garcia Peña leiab, et mässajate vangistamine ja nende poliitikast tõrjumine ei tuleks iialgi kõne alla, kuid just seda leppe vastased soovivadki. Ebarealistlikest nõudmistest hoolimata peab valitsus neile nüüd vastu tulema.

Valijate seas olid vanemad inimesed leppe vastu peamiselt seepärast, et ei suuda taluda palju inimesi tapnud mässuliste karistuseta pääsemist. Nooremat kolumbialased peavad seevastu rahu kõige tähtsamaks eesmärgiks.

Kaua FARC leppe tagasilükkamisest hoolimata rahu kavatseb pidada, pole mässulised teatanud.

 

Valmis Eesti avalik asjade võrk


Tänasest on kommertskasutuseks valmis Eesti esimene avalik asjade interneti võrk.

Võrgu tehnoloogilised testid on lõpetatud. Esialgu on NORAneti katvusala 55 Protsenti Eesti territooriumist, hõlmates kõiki maakonnakeskusi. Asjade internet on võrgustik, kus omavahel on ühenduvuses eri seadmed, süsteemid ja rakendused, mis suudavad iseseisvalt sensorite abil koguda, salvestada ja töödelda informatsiooni.

Kogutud informatsiooni saab kasutada mitmete protsesside mõõtmiseks, jälgimiseks ja juhtimiseks paljudes eluvaldkondades.


Täna on õpetajate päev


Haridus-ja teadusministeeriumi andmetel õpetas möödunud õppeaastal Eesti koolides ligi 25 000 inimest.

OECD andmetel on pool Eesti õpetajaist üle 50 aastased ning peamiselt naised. Haridus- ja teadusminister Maris Lauri ütleb oma pöördumises, et positiivne tagasiside ning õpetaja professionaalsuse hindamine on kooli ja kodu hea koostöö vundament.

Ühtlasi kutsub Lauri üles tunnustama õpetajaid, kes on jäänud säravate ja kirglike isiksustena meelde kogu eluks. Sotsiaalmeedias lemmikõpetaja saame oma õpetajaid pidada meeles ka teemaviite ehk hashtag'i #lemmikõpetaja abil.

 

Ilmateade

Täna on vähese ja vahelduva pilvisusega, Eesti põhja- ja lõunaservas pilves selgimistega ning peamiselt sajuta ilm. Puhub kirdetuul 8-13, puhanguti kuni 18, rannikul 12-17, puhanguti kuni 23 m/s. Õhutemperatuur on 8..11°C.

Toimetaja: Allan Rajavee



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: